Eesti ühistransport võib kütusekriisi tõttu aasta lõpus seiskuda

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras taotleb valitsuselt 4,8 miljonit eurot, et hoida bussid, rongid ja parvlaevad aasta lõpuni liikumises. Iraani sõjast tingitud kütuse hinnatõus on tekitanud transpordieelarvesse augu, mida ilma lisarahata täita pole võimalik.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras on esitanud valitsusele taotluse eraldada reservist 4,8 miljonit eurot, et tagada ühistranspordi toimimine käesoleva aasta lõpuni. Minister hoiatab, et ilma selle lisarahastuseta võib tekkida olukord, kus vedajad on sunnitud liikluse peatama, kuna kütusekulud on kasvanud prognoositust oluliselt kiiremini.

Terras selgitas, et kütusehindade järsk tõus, esimeses kvartalis 11,5 protsenti ja teises kvartalis 19,5 protsenti, on kurnanud ministeeriumi eelarvet. Tema sõnul on olukord sarnane isikliku rahalise kriisiga: «Kui sul on pangakonto tühi ja tahad autoga sõita ja bensiini ei ole, siis paratamatult on olukord, kus sa ei saa selle autoga sõita. Pead kõndima jala. See olukord riigi vaatest väga erinev ei ole.»

Võimalikud lahendused ja riskid

Kui valitsus ei eralda nõutud summat, võib ministri sõnul tekkida stsenaarium, kus ühistranspordikeskused peavad vedajatele teatama rahapuudusest. Seejärel jääb vedajate endi otsustada, kas nad on nõus jätkama sõitmist riigi lubaduse peale, et tasu makstakse hiljem. Terras rõhutas, et eriti kriitiliseks kujuneb olukord saarte ja mandri vahelistel ühendustel, kus alternatiivsed liikumisvõimalused puuduvad.

Ministeerium on juba otsinud kokkuhoiukohti eri transpordiliikides, õnnestudes kärpida kulusid üle miljoni euro, kuid liinivõrgu järsk kärpimine ei ole ministri hinnangul mõistlik lahendus. Väiksema kasutajate arvuga liinid on sageli elanikele ainus viis pääseda arsti juurde, poodi või maakonnakeskusse. Samuti seovad riiki vedajatega sõlmitud avaliku teenindamise lepingud, mida ei saa üleöö muuta.

Tuleviku väljakutsed ja põllumajandussektor

Terrase sõnul vajab ühistransport juba järgmisel aastal umbes 17 miljonit eurot rohkem kui tänavu, et katta kasvavaid kulusid, sealhulgas Rail Baltica arendust, uute rongide hooldust ning tõusvaid sadama- ja raudteetasusid.

Lisaks ühistranspordile vajab riigipoolset sekkumist ka põllumajandussektor. Minister taotleb taimekasvatajatele üle 9,4 miljoni euro kriisiabi, kuna Iraani konfliktist tingitud kütuse- ja väetisehindade tõus on sektori kulusid märgatavalt kasvatanud. Hinnanguliselt ulatub nende hinnatõusude kogumõju Eesti põllumajandusele umbes 41 miljoni euroni.