Eesti tuumajaama saatus jääb 2027. aasta valitsuse otsustada

Kuigi ettevalmistused tuumaenergia kasutuselevõtuks Eestis on alanud, lükkub lõplik otsus jaama rajamise kohta järgmise riigikogu koosseisu ja uue valitsuse kanda. Praegune tegevus keskendub vajaliku õigusruumi ja järelevalve loomisele.

Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu suunas liikumine on jõudnud etappi, kus suuremad strateegilised valikud jäävad ootama 2027. aasta riigikogu valimiste tulemusi. Kuigi kehtiv valitsuskoalitsioon ja energeetikaminister on projektile andnud rohelise tule, sõltub jaama lõplik ehitusotsus ning riigipoolne finantsmudel juba tulevasest valitsusest.

Ettevalmistused liiguvad edasi

Vaatamata poliitilisele määramatusele on riiklikul tasandil astutud märkimisväärseid samme. Käesoleval aastal võeti vastu tuumaenergiaseadus, mis loob raamistiku uue tehnoloogia kasutuselevõtuks. Samuti on käivitunud eriplaneering, mille eesmärk on välja selgitada sobivaim asukoht tuumajaamale. Paralleelselt nendega pannakse alustala tuumaohutuse järelevalvesüsteemile.

Fermi Energia, kes on üks peamisi tuumajaama rajamise eestvedajaid Eestis, on asunud ennetavalt suhtlema kõigi poliitiliste jõududega. Ettevõtte tehisintellekti ja digikommunikatsiooni juht Andres Ingerman kinnitas, et eesmärk on tagada projektile laiapõhjaline toetus, sõltumata tulevasest võimuliidust.

„Keskne märksõna on siinkohal dialoog,“ selgitas Ingerman. „Oleme viimaste aastate jooksul regulaarselt kohtunud kõikide parlamendifraktsioonidega. Oleme algusest peale valinud läbipaistvuse strateegia.“

Otsused tuleviku teadmatuses

Järgmisel valitsusel seisab ees keeruline ülesanne: lisaks tehnilistele detailidele tuleb paika panna riigi osalus ja finantseerimismudelid. Alles pärast neid otsuseid selgub, kas Eestisse kerkib esimene tuumajaam või jäävad plaanid paberile. Seni jätkub dialoog nii praeguste koalitsioonipartnerite kui ka opositsioonijõududega, et tagada projektile vajalik poliitiline järjepidevus.