Eesti tuumajaama asukohavalikus viiakse läbi põhjalik julgeolekuhinnang

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium algatas julgeoleku hindamise, et selgitada välja kuue kandidaatala haavatavus. Analüüs keskendub välistele ohtudele, nagu kaugrünnakud ja droonirünnakud, mitte personali sisejulgeolekule.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on alustanud julgeolekualase hindamise protsessi, et valida sobiv asukoht tulevasele tuumaelektrijaamale. Analüüsi kaasatakse kaitseministeerium ja kaitsevägi, kes peavad hindama kuue kandidaatala haavatavust.

Hindamismetoodika lähtub Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhenditest ning keskendub halvima juhtumi stsenaariumile. Eksperdid analüüsivad jaamade vastupanuvõimet nii otsestele kui ka hübriidrünnakutele, sealhulgas droonidele, rakettidele, suunatud energiaga relvadele ning jahutussüsteemide kaugkatkestamisele.

Julgeoleku ja haavatavuse hindamine

Hinnangus kasutatakse neljapallilist skaalat. Analüüsi aluseks võetakse piirkondlikud ohud, reageerimisvõime ja -aeg, turvaperimeetri laiendatavus ning lähedus tundlikele objektidele, nagu elutähtis taristu, lennuväljad ja riigipiir.

Sisejulgeolekuga seotud riske, nagu personali taustakontroll või sisekontrolli meetmed, praeguses asukohavaliku etapis ei analüüsita. Ministeeriumi selgitusel on need aspektid ühesugused kõigi kuue kandidaatala puhul ning kuuluvad rajatise planeeringu järgmisse etappi, mitte asukoha geograafilise sobivuse hindamisse.

Tuumajaama rajamise ajakava

Eestis tuumajaama arendav Fermi Energia kavandab ehitustegevuse algust 2032. aastal. Protsess hõlmab paralleelselt ka käitamisloa taotlemist. Ehitustööd ja seadistamine peaksid kestma 2035. aasta lõpuni.

Esimese 300-megavatise reaktori käivitamine ja elektrivõrku ühendamine on kavandatud 2036. aasta algusesse. Teine samaväärne reaktor peaks vastavalt plaanidele tootmist alustama 2038. aastal.