Eesti tuumaenergia arendamise plaanid põrkuvad rahaliste ja julgeolekuriskide kriitikaga

Valitsus planeerib 2027. aasta eelarvesse 2,5 miljonit eurot tuumaenergia järelevalveüksuse loomiseks, kuid plaan on tekitanud avaliku diskussiooni projekti majandusliku tasuvuse ja turvalisuse üle. Kriitikud osutavad tehnoloogilisele ebakindlusele ja võimalikele julgeolekuohtudele, mis on seotud kriitilise energiataristu kaitsmisega.

Eesti valitsus on 2027. aasta riigieelarve eelnõusse lisanud 2,5 miljonit eurot tuumaenergia valdkonna reguleerimiseks. Kliimaministeeriumi 28. septembril 2026 avaldatud selgituste kohaselt suunatakse suurem osa sellest summast Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) juurde loodava tuumaregulaatori kompetentsi arendamiseks ja vastavate ekspertide palkamiseks.

Regulaatori loomine ja rahastus

Planeeritud 2,5 miljonist eurost ligikaudu 2,2 miljonit on ette nähtud spetsialistide ja ekspertnõustajate värbamiseks, et luua riiklik süsteem tuumaenergia ohutuse ja tegevuse kontrollimiseks. Ülejäänud 300 000 eurot on plaanitud ministeeriumide ja asutuste vaheliseks ettevalmistustööks, mis hõlmab vajaliku õigusraamistiku väljatöötamist. Need sammud on osa laiemast protsessist, mida edendab Kalev Kallemets, kes juhib tuumaenergeetika juurutamisele suunatud Fermi Energiat.

Tehnoloogilised ja julgeolekukaalutlused

Tuumaenergia arendamise plaanid on esile kutsunud diskussiooni tehnoloogia küpsuse üle. Skeptikud juhivad tähelepanu, et kavandatavad väikese võimsusega moodulreaktorid (SMR) ei ole veel laiaulatuslikku praktilist kasutust leidnud. Läti avalik-ringhääling LSM.lv märkis 21. märtsil 2026, et sarnased Kanada arendusjärgus olevad tehnoloogilised lahendused vajavad veel tõestamist igapäevases käituses.

Julgeoleku kontekstis on tõstatatud küsimusi kriitilise taristu haavatavuse kohta. Ekspertide hinnangul on tuumajaamade puhul tegemist keerukamate objektidega kui soojuselektrijaamad, kuna need vajavad katkematult toimivaid alajaamu, mis muudab need rünnakute sihtmärkidena haavatavaks.

Majanduslik tasuvus ja keskkonnamõju

Majandusanalüüsides on võrdluseks toodud Soome kogemus, kus Loviisa ja Olkiluoto tuumajaamad toodavad ligikaudu 42% riigi elektrist. Eesti planeeritava kahe 300-megavatise reaktori koguvõimsus 600 MW oleks osa siseriiklikust tarbimisvajadusest. Lisaks majanduslikele argumentidele tekitab küsimusi tuumajäätmete lõppladustamine.