Eesti tugevdab kaitset idapiiril: väed koonduvad Narva ja Jõhvi lähedusse

Eesti rakendab uut aktiivse kaitse strateegiat, mis näeb ette sõjalise kohaloleku suurendamist vahetult Vene piiri lähedal. See hõlmab 1. jalaväebrigaadi staabi kolimist Jõhvi ja uue sõjaväelinnaku rajamist Narva.

Eesti kaitsevägi on muutnud oma strateegilist paiknemist, nihutades fookuse senisest enam idapiiri vahetusse lähedusse, et reageerida võimalikele julgeolekuohtudele ja provokatsioonidele. Uue «aktiivse kaitse» doktriini raames on kaitsevägi viinud 1. jalaväebrigaadi staabi Tapa linnakust üle Jõhvi, mis asub Venemaa piirist kõigest 50 kilomeetri kaugusel.

Uued rajatised Narvas

Sõjalise kohaloleku tihendamine jätkub ka Narvas, kuhu on rajamisel uus sõjaväelinnak. See baas on kavandatud mahutama kuni 1000 kaitseväelast. Kuigi püsivalt hakkab Narvas teenistust pidama 200 sõjaväelast, on rajatise eesmärk pakkuda operatiivset tuge ja majutusvõimalust lisaks 800-le kaitseväelasele, juhul kui piirkonna julgeolekuolukord seda nõuab.

Eesti kaitseministeeriumi esindajate sõnul on eesmärk ühene: heidutada võimalikku agressorit ja hoida sõjategevus Eesti piiridest võimalikult kaugel. Kuigi hinnangute kohaselt ei ole Venemaa lähiaastatel valmis täiemahuliseks relvakonfliktiks NATO-ga, peetakse piirialadel toimuvate väiksemate provokatsioonide ohtu reaalseks. Nende eesmärk võiks olla NATO kollektiivkaitse mehhanismide usaldusväärsuse proovilepanek.

Relvastuse moderniseerimine

Strateegia elluviimisel on oluline roll ka uuel kauglaskerelvastusel, mille hankelepingud sõlmiti juba 2023. aastal. Eesti on täiendamas oma võimekust üheksa Ameerika Ühendriikides toodetud HIMARS-raketisüsteemiga ning üheksa Lõuna-Korea päritolu Chunmoo-raketiheitjaga. Mõlema süsteemi laskekaugus ulatub kuni 300 kilomeetrini, mis võimaldab Eesti kaitseväel vajadusel rünnata sihtmärke sügaval vastase tagalas.

Need sammud järgivad laiemat trendi Euroopas, kus idapoolsed NATO liikmesriigid on viimastel kuudel tõstnud valmisolekut Venemaalt lähtuvate hübriidohtude vastu. Läti ja teiste lähiriikide julgeolekuanalüüsid viitavad, et Venemaa võib proovida piirkonna stabiilsust õõnestada eesmärgiga nõrgestada lääneriikide ühtsust ja toetust Ukrainale.