Eesti tudengite rahaline kitsikus sunnib üha enam õpingute kõrvalt tööle

Viimase nelja aastaga on Eestis vajaduspõhist õppetoetust saavate üliõpilaste arv kasvanud ligi veerandi võrra, samal ajal kui igapäevased elamiskulud kasvavad sissetulekutest kiiremini. Üliõpilaskondade liit ja tudengid ise viitavad süsteemsetele puudujääkidele, mis sunnivad üle 60 protsendi tudengitest õpingute kõrvalt töötama.

Viimase nelja aastaga on Eestis vajaduspõhist õppetoetust saavate tudengite arv kasvanud ligi veerandi võrra, mis annab tunnistust üliõpilaste kasvavast majanduslikust survest. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel töötab enam kui 60 protsenti tudengitest õpingute kõrvalt, et katta igapäevaseid elamiskulusid.

Praxise hiljutise uuringu kohaselt on Eesti tudengi keskmine sissetulek 1078 eurot, kuid igakuised väljaminekud ulatuvad keskmiselt 1023 euroni. Murettekitavam on asjaolu, et üliõpilaste elamiskulud kasvavad pea kaks korda kiiremini kui nende sissetulekud, jättes vähe ruumi ootamatuteks kulutusteks.

Süsteemsed vastuolud toetuste jagamisel

Tartu Ülikooli tudeng Marian Müürsepp nentis, et vaatamata vanematepoolsele abile on igapäevane toimetulek tudengina keeruline. Tema sõnul on ühiskonnas levinud mentaliteet, et tudeng peabki vaesemalt elama, kuid 21. sajandil ei tohiks kõrghariduse omandamine tähendada pidevat muret toidu või eluaseme pärast. «See ei ole küsimus selles, kas raha katab ära või ei, vaid selles, et kust see raha tudengi rahakotti saab,» selgitas Müürsepp.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu asepresident Ronja Ansmann kritiseeris kehtivat toetussüsteemi, eriti vanusepiirangute ja leibkonna definitsiooni tõttu. Seaduse kohaselt arvestatakse tudeng vanemate leibkonda kuni 24. eluaastani, samas kui perekonnaseadus näeb toetamiskohustust ette vaid kuni 21. eluaastani. Ansmanni hinnangul on toetussummad jäänud ajale jalgu ja süsteem ei toimi praeguses majandusolukorras efektiivselt.

Ministeeriumi prioriteedid ja laenupoliitika

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna vanemnõunik Margus Haidak märkis, et praeguses eelarvelises olukorras ei ole õppetoetuste tõstmine ministeeriumi esmane prioriteet. Tema sõnul on olulisem tagada tasuta õppimisvõimalused ja piisav tegevustoetus rakenduskõrgkoolidele ja ülikoolidele. «Praegune kulu vajaduspõhistele toetustele on umbes 15 miljonit eurot aastas ja selle kõrval ei ole viimastel aastatel olnud võimalust toetusi kasvatada,» selgitas Haidak.

Samal ajal on kasvanud nõudlus õppelaenude järele, mille ülemmäär on sel õppeaastal 6000 eurot. Swedbanki väikefinantseerimise valdkonnajuhi Eneli Nairise sõnul on pärast 2022. aasta sügisesi seadusemuudatusi huvi laenude vastu olnud tõusutrendis, ulatudes 2024. aastal üle 1800 kliendi, mis moodustab neli protsenti õppelaenuõiguslikest inimestest.