Eesti tudengid saavad sügisest paindlikumad õppelaenutingimused

Eesti tudengid saavad sügisest paindlikumad õppelaenutingimused

Eesti tudengitele muutuvad alates sügisest õppelaenu tingimused soodsamaks, võimaldades laenu võtta ilma tagatiseta. Majandusministeerium ja pangad näevad siin võimalust finantskirjaoskuse kasvatamiseks, kuid hoiatavad investeerimisega seotud riskide eest.

Eesti

Alates käesolevast sügisest ootavad Eesti tudengeid varasemast soodsamad õppelaenu tingimused. Muudatused on suunatud laenude kättesaadavamaks muutmisele, kaotades vajaduse täiendava käenduse või materiaalse tagatise järele, lisaks oodatakse intressimäärade langust ja tagasimakseperioodide pikenemist.

Uued võimalused investeerimiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi iduettevõtlusjuht Liisi Kirch märkis, et soodsamad laenutingimused annavad noortele teoreetilise võimaluse kasutada laenuraha investeerimiseks. Tema sõnul võib 1,5-protsendine intressimäär pluss Euribor tähendada, et investeeringu tootlus peaks ületama nelja protsendi piiri, mis on laialt levinud indeksfondide puhul saavutatav eesmärk.

«Tudengilaenu võiks kasutada teatud tüüpi eksperimendina, et mõista, kuidas investeerimine päriselus toimib. Kui lähtuda vaid arvudest, siis teoreetiliselt võib see olla täiesti vastuvõetav variant, mida katsetada,» selgitas Kirch. Siiski rõhutas ta, et finantsturgude volatiilsus ja Euribori võimalik kõikumine toovad kaasa riske, mistõttu vajab laenurahaga investeerimine häid teadmisi.

Pangad näevad huvi kasvu

LHV eraisikute finantseerimise osakonna juhataja Kätlin Vatsel kinnitas, et huvi õppelaenude vastu on aasta-aastalt suurenenud, mida on toetanud laenutingimuste järkjärguline paindlikumaks muutumine. Eelmise aasta jooksul tõsteti laenu maksimaalset summat õppeaasta kohta kolmelt tuhandelt eurolt kuuele tuhandele eurole.

Vaatamata avarduvatele võimalustele usub Kirch, et enamik noori hoidub esialgu laenuraha suunamisest investeerimisturgudele. Peamisteks takistusteks on hirm ebakindluse ees, vähene kogemus finantsinstrumentidega ja kartus teha valesid otsuseid, kuigi üldine teadlikkus investeerimisest on Eestis märgatavalt tõusnud.

Ava rakenduses →