Eesti tõstab salaküttimise eest määratavaid kahjuhüvitisi: põdra hüvitismäärad vaadatakse üle

Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo allkirjastas määruse, mis tõstab ulukite ebaseadusliku hukkamise eest makstavaid keskkonnakahju hüvitisi. Uued määrad peavad muutma salaküttimise majanduslikult ebamõistlikuks.

Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo allkirjastas määruse, mis suurendab Eestis ulukite ebaseadusliku hukkamise eest nõutavaid kahjuhüvitisi. Seni üle kahe aastakümne kehtinud määrad on olnud ajale jalgu jäänud, muutes salaküttimise kohati majanduslikult tulusaks tegevuseks.

Uute määrade kohaselt vaadatakse põdra ebaseadusliku küttimise eest tasutavad summad üle, olles varasemast kõrgemad. Pruunkaru puhul tõuseb määr 2000 eurolt 4500 euroni. Lisaks kehtestati hallhülge ebaseaduslikule küttimisele 2000-eurone hüvitis.

Majanduslik heidutus

Ministeeriumi hinnangul ei tohi salaküttimine olla tegevus, millega on võimalik looduse arvelt raha teenida. Kui looma ebaseaduslikust küttimisest saadav tulu, näiteks liha müügist, ületab hüvitise määra, ei täida karistus oma eesmärki. Uute hindade määramisel võeti arvesse nii elukalliduse kasvu kui ka ulukite reaalset turuväärtust.

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra rõhutas, et muudatus on vajalik samm järelevalve tõhustamiseks. «Salaküttimise avastamine on keskkonnaameti jahijärelevalve kõige olulisem prioriteet. Keskkonnakuritegude vastu peab võitlema samade meetoditega kui teiste peitekuritegevuse liikidega,» sõnas Vakra. Ta lisas, et amet ootab elanike tähelepanelikkust ja palub kahtlasest tegevusest looduses teatada riigiinfo telefonil 1247.

Jahimeeste koostöö

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts kinnitas, et organisatsioon toetab põhimõtet, kus salaküttimine ei tohi olla tasuv tegevus. Samas rõhutas ta vajadust eristada tahtlikku õigusrikkumist võimalikest eksimustest seaduslikul jahipidamisel.

«Eesti jahimeeste valdav enamus tegutseb vastutustundlikult, järgides seadusi ja jahinduse head tava, ning panustab igapäevaselt ulukiasurkondade kestlikku majandamisse,» ütles Korts. Seltsi hinnangul peavad uued määrad olema läbipaistvalt põhjendatud ning proportsionaalsed, peegeldades liikide tegelikku staatust ja looduskaitselist väärtust.