Eesti töötuse määr langes teises kvartalis 6,6 protsendini

Statistikaameti andmetel langes töötuse määr Eestis teises kvartalis 6,6 protsendini, mis on madalaim tase alates 2023. aastast. Vaatamata töötute arvu vähenemisele püsib hõivemäär varasemast madalamal tasemel.

Eestis langes töötuse määr 2026. aasta teises kvartalis 6,6 protsendini. Statistikaameti andmetel on tegemist madalaima tasemega alates 2023. aastast ning see peegeldab töötuse langustrendi, mis on kooskõlas ka töötukassa registreeritud töötute statistikaga.

Tea Vassiljeva märkis, et töötuse vähenemine viitab küll majandusolukorra paranemisele, kuid hõives ei ole täheldatud samasugust tõusu. «Samas hõives tõusu ei paista ja mitteaktiivsete suur osatähtsus tööealiste hulgas suuremaks optimismiks veel põhjust ei anna,» lausus ta. Teises kvartalis oli hõivatuid 691 600, mida on 5700 inimese võrra vähem kui mullu samal perioodil, ent 5300 võrra rohkem kui esimeses kvartalis.

Piirkondlikud erisused ja noored

Tallinnas vähenes hõivatute arv aastaga 5800 inimese võrra, mis on suurem langus kui Eestis tervikuna. Vastupidisel kursil liikusid Harjumaa väljaspool Tallinna ning Lõuna-Eesti, olles ainsad piirkonnad, kus hõive suurenes nii aasta kui ka kvartali võrdluses.

Noorte ehk 15-24-aastaste töötuse määr oli teises kvartalis 22,4 protsenti. See näitaja on küll kõrge, kuid jääb alla eelmise aasta sama perioodi 25,4-protsendilisele tasemele. «Tänavune hea uudis on aga see, et noored mitte ainult ei otsinud tööd, vaid ka leidsid töö,» kommenteeris Vassiljeva. Hõivatud noori oli 3300 võrra rohkem kui aasta varem.

Mitteaktiivsuse suurenemine

Tööjõus osalemise määr oli 73,4 protsenti, mis on 1,4 protsendipunkti võrra madalam kui aasta varem. Ehkki majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv kvartalivõrdluses pisut vähenes, oli neid eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 13 100 võrra rohkem. «Mitteaktiivsuse põhjustest torkab silma tervise tõttu mitteaktiivsete arvu suurenemine,» täpsustas Vassiljeva.