Eesti tööturg raiskab eakate kogemusi, hoiatab ekspert

Eesti tööturg raiskab eakate kogemusi, hoiatab ekspert

Eesti 70-74-aastaste inimeste tööhõive on Euroopa Liidu üks kõrgemaid, ulatudes 18,8 protsendini, ent arenguseire keskuse ekspert Eneli Kindsiko hoiatab, et nende aastakümnete pikkust kompetentsi ei osata piisavalt väärtustada. Probleemiks on vanuseline diskrimineerimine ja suutmatus kohandada töökohti vastavalt eakate tegelikele võimetele.

Eesti

Eesti tööturul on 70-74-aastaste tööhõive tase Euroopa Liidus üks kõrgemaid, olles 18,8 protsenti, samal ajal kui EL-i keskmine jääb vaid kuue protsendi juurde. Arenguseire keskuse ekspert Eneli Kindsiko rõhutab aga, et pelgalt kõrge hõiveprotsent ei tähenda, et eakate potentsiaali kasutataks sihipäraselt. Tihti on nad sunnitud leppima tööga, mis ei vasta nende tegelikule kvalifikatsioonile või erialasele kogemusele.

Töökohad vajavad kohandamist

Kvalifitseeritud spetsialistide puhul tuleks Kindsiko hinnangul loobuda arusaamast, et vanem töötaja peab täitma samu füüsilisi või kurnavaid ülesandeid kui nooruses. Ta tõi eeskujuks Singapuri praktikat, kus pensionile siirdunud eksperte, näiteks politseiuurijaid, kaasatakse nõustajatena või kontoritööle, hoides nende väärtuslikud teadmised süsteemis alles. Sarnast mudelit võiks rakendada ka Eestis, et vältida olukorda, kus kogenud töötajad surutakse tööturult välja või madala kvalifikatsiooniga ametikohtadele.

Vanuseline eelarvamus on takistuseks

Diskrimineerimine tööturul algab sageli juba 40. eluaastates, viitavad rahvusvahelised uuringud. Tööandjate üks suurimaid pimealasid on jätkuv keeldumine eakate töötajate koolitamisest, eeldades ekslikult, et õppimisvõime kaob vanusega. See suhtumine võib saada saatuslikuks Eesti konkurentsivõimele, eriti arvestades, et riiki sünnib igal aastal alla 10 000 lapse ja tööealise elanikkonna vähenemine on vältimatu.

Ekspert rõhutab, et vananemist ei tohiks vaadelda kriisi või ülalpeetavate koormusena, vaid võimalusena rakendada olemasolevat potentsiaali. Tööandjate suhtumise muutus on vajalik, et integreerida 60-, 70- ja 80-aastased inimesed, kes soovivad ühiskonnas aktiivselt panustada. „Eesti on nii väike riik, et iga inimene on siin kulla väärtusega,“ märkis Kindsiko.

Ava rakenduses →