Eesti töötleva tööstuse ja ehitussektori palgad kasvavad taas

Teises kvartalis ulatus keskmine brutopalk Eestis 2243 euroni, kasvades aastavõrdluses 5,5 protsenti. Töötuse määr langes 6,6 protsendini, kuid tööjõu vähenemine viitab inimeste lahkumisele tööturult.

Statistikaameti andmetel ulatus Eesti keskmine brutopalk teises kvartalis 2243 euroni, mis tähistab 5,5-protsendist kasvu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Erasektoris on palgakasv hoogu maha võtnud, samas kui avalikus sektoris, sealhulgas hariduses, tervishoius ja avalikus halduses, on palgad kollektiivlepingute toel kiiremini tõusnud.

Aprillist jõustunud 6,8-protsendine miinimumpalga tõus on avaldanud survet madalamate palgatasemete kerkimisele. Samal ajal on keskmisest kõrgemate töötasude kasv aeglustunud.

Tööstuse ja ehituse taastumine

Majanduse üldine taastumine peegeldub selgelt palgaandmetes, eriti töötlevas tööstuses ja ehituses. Nendes sektorites on palgakasv ületanud riigi keskmist. Suurenenud nõudlus tööjõu järele, mida kinnitab eelkõige ehitussektori vabade töökohtade arvu kasv, on võimaldanud neis valdkondades taastada suhtelist palgataset, mis majanduslanguse ajal oli langenud.

Muutused tööturul

Käesoleva aasta teises kvartalis oli töötuse määr 6,6 protsenti. Statistika järgi oli töötuid aasta varasemaga võrreldes 10 000 võrra vähem, kuid samaaegselt kahanes ka hõivatute arv. See dünaamika viitab tööjõus osalemise vähenemisele.

Tööjõus osalejate arvu langust võivad selgitada kaks tegurit. Esiteks on pikaajaline konkurents vabadele töökohtadele ja tööpakkumiste vähesus heidutanud inimesi aktiivselt tööd otsimast. Teiseks on tänavu muutunud töötushüvitise saamise tingimused vähendanud motivatsiooni end töötuna arvele võtta. Kui varem said toetust ka need, kel puudus hiljutine tööstaaž, näiteks lapsehoolduspuhkusel olnute või õppurite puhul, siis nüüdne töötuskindlustushüvitise baasmäär nõuab varasemat töötamist.