Eesti töötajate puhkuseharjumused on muutumas: juuli pole enam ainus tippkuu

Statistika näitab, et Eesti töötajad eelistavad üha enam hajutada puhkuseid aasta peale, lühendades keskmist puhkuse kestust. Juuli osakaal on kahanenud alla 30 protsendi, samal ajal kui juuni ja kevadkuude populaarsus kasvab.

Eesti töötajad on oma puhkuse planeerimisel muutunud märgatavalt teadlikumaks, eelistades varasema ühe pika puhkuse asemel sagedasemaid ja lühemaid pause. Kogutud andmed näitavad, et kuigi suvi on endiselt puhkuste kõrgperiood, on juuli domineerimine ajas kahanenud. Kui varasemalt langes juulikuusse ligi 40 protsenti kõigist puhkusepäevadest, siis 2026. aasta andmete põhjal on see osakaal langenud alla 30 protsendi.

Puhkuste hajutamine kalendripühade järgi

Üheks oluliseks trendiks on puhkuste ühtlasem jaotumine suvekuude vahel. Juuni on tõusmas üha olulisemaks puhkusekuuks. Võrreldes 2019. aastaga, mil juunis võetud puhkused moodustasid ligikaudu 12 protsenti kõigist puhkusepäevadest, on see näitaja 2026. aastaks kasvanud 18 protsendini.

Margit Pugal, keskkonnapersonali ja koolituse divisjoni direktor, selgitab, et inimesed kasutavad puhkuse planeerimisel üha enam ära kalendripühasid. «Näeme selgelt, et inimesed planeerivad puhkust pühade ümber. Kui kalendrisse tekivad pikemad nädalavahetused, kasutatakse võimalust võtta mõned lisapäevad vabaks ja saada pikem puhkus väiksema päevade arvuga,» sõnas Pugal.

Koolivaheajad ja lühemad puhkused

Lisaks kalendripühadele mõjutab puhkuste ajastamist koolikalender. Perede jaoks on see üks peamisi planeerimise aluseid, mida kinnitab veebruarikuu statistika. 2026. aasta veebruaris algas koguni 36 protsenti kõigist puhkustest just koolivaheaja nädalal.

Teine selge muutus on puhkuste keskmise kestuse lühenemine. 2019. aastal kestis keskmine puhkus ligi 5,6 päeva, kuid viimastel aastatel on see langenud alla viie päeva. See viitab töötajate eelistusele võtta aasta jooksul mitu lühemat pausi, et hoida paremini töö- ja eraelu tasakaalu.