Eesti tööstustoodang vähenes juunis viiendat kuud järjest

Eesti tööstusettevõtete toodangumaht langes juunis 4,6 protsenti võrreldes 2025. aasta sama kuuga. Langus on kestnud viis kuud järjest, puudutades valdavalt töötlevat tööstust ja energeetikasektorit.

Eesti tööstusettevõtete toodangumaht jätkas juunis langust, kahanedes Statistikaameti andmetel püsivhindades 4,6 protsenti võrreldes 2025. aasta juuniga. Tegemist on viienda järjestikuse kuuga, mil tööstussektor on näidanud negatiivset tootmisindeksi muutust.

Töötleva tööstuse laiaulatuslik langus

Kõige enam mõjutas tulemust töötlev tööstus, kus toodang kahanes 5,3 protsenti. Sektori suurematest tegevusaladest vähenesid puidutöötlemine 2 protsenti ja toiduainete tootmine 3,3 protsenti. Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik märkis, et toiduainetööstuse mahtude kahanemine on kestnud juba kuus kuud, kuigi juunis kahanemise tempo võrreldes maiga veidi aeglustus.

Veelgi teravam langus tabas arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmist, mis vähenes 13,2 protsenti, peamiselt sideseadmete ning navigatsiooniseadmete tootmise vähenemise tõttu. Samas näitasid elektriseadmete tootjad erandlikku arengut, kasvades 6,3 protsenti. Tootmismahtude langust mõjutas ka masinate ja seadmete remont, eriti tsiviillaevade ja -paatide hooldusteenuste vähenemine.

Energeetika ja mäetööstuse vastandlikud suunad

Energeetikasektoris vähenes toodang 12,6 protsenti, mis tulenes elektri tootmise 13,1-protsendilisest ja soojusetootmise 7,1-protsendilisest kahanemisest. Kadarik selgitas, et elektri tootmist pidurdas jätkuvalt elektri impordi kasv.

Seevastu mäetööstus näitas 26,7-protsendilist kasvu. Selle taga oli eelkõige põlevkivi, turba ning liiva ja kruusa kaevandamise suurenemine. Turba tootmist toetasid tänavu juunis soodsad ilmastikuolud. Töötleva tööstuse toodangust suunati 66,8 protsenti välisturule, kusjuures ekspordimüük suurenes aastavõrdluses 2,6 protsenti, samas kui siseturu müük kahanes 4,4 protsenti.