Eesti tööstussektor naasis juulis kasvuteele

Eesti tööstusettevõtete toodangumahud kasvasid juulis 2,3 protsenti, pöörates töötleva tööstuse viis kuud kestnud languse taas tõusule. Kõigis kolmes tööstussektoris, mäetööstuses, energeetikas ja töötlevas tööstuses, registreeriti mahu suurenemine.

Eesti tööstusettevõtete toodangumahud kasvasid 2026. aasta juulis püsivhindades 2,3 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuuga. See tulemus tähistab pöördepunkti töötlevas tööstuses, mis oli eelnenud viis kuud näidanud kahanemist.

Kõik kolm peamist tööstussektorit panustasid üldisesse kasvu. Energeetika tootmismahud suurenesid 16 protsenti, samas kui mäetööstus kasvas 13,5 protsenti. Töötleva tööstuse sektori kasv oli tagasihoidlikum, ulatudes 1,1 protsendini.

Kasvuvedurid ja toiduainetööstus

Juhtivanalüütik märkis, et puidutöötlemine oli töötleva tööstuse sektori peamine toetaja, kus toodangu maht suurenes 10,8 protsenti. Pea pool sellest kasvust tulenes taimsest biomassist tahkekütuste tootmisest. Samuti näitas märkimisväärset aktiivsust mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine, kasvades 30,3 protsenti. Seda tõusu vedasid eelkõige tõsteseadmete ja erimasinate tellimused.

Tootmine hoogustus ka toiduainete sektoris, mis kasvas 1,5 protsenti. See on tegevusala esimene kasvunumber alates 2025. aasta detsembrist. Lisaks suurenes elektriseadmete tootmine 4 protsenti ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete toodang 3 protsenti. Vastupidises suunas liikus metalltoodete tootmine, mis vähenes 0,9 protsenti.

Ekspordi roll

Töötleva tööstuse toodangust suunati juulis 65,2 protsenti välisturgudele. Kui vaadata müüki jooksevhindades, siis kogu sektori müügimaht kasvas aastavõrdluses 7,9 protsenti, kusjuures nii sisenõudlus kui ka eksport näitasid positiivset dünaamikat.