Eesti tööstusettevõtete tehisaru-ambitsioone pidurdab vananev masinapark

Eesti tööstussektoris on tehisintellekti potentsiaal suur, kuid selle täiemahuline rakendamine põrkub sageli vananenud tootmisseadmete ja keeruliste liideste taha. Kuigi tarkvara on võimeline ülesandeid lahendama, jääb füüsilise masinapargi moderniseerimine endiselt peamiseks takistuseks.

Eesti tööstusettevõtetes ei ole tehisintellekti kasutuselevõtu peamiseks takistuseks enam tehnoloogiline suutlikkus, vaid keerukus, mis tekib tarkvara sidumisel olemasolevate masinate ja robotitega. Ettevõtete jaoks on eesmärgiks saavutada mõõdetav rahaline võit, kuid sageli jäävad ambitsioonid kinni tootmisliini füüsilistesse piirangutesse.

Riistvara on pudelikael

Marko Saviauk, tööstuse automatiseerimisele keskendunud ettevõtte Leanesti juht, nendib, et kuigi huvi tehisaru vastu on suur, jõuavad vaid vähesed projektid tegelike edulugudeni, mis mõjutavad otseselt toodangu kvaliteeti või kulusid. Tootmisliinidel on AI võimekus sageli teistest süsteemidest ees, kuid tehnoloogia ei saa toimida ilma füüsilise masinata, mis juhiseid täidaks.

Vanemad tootmisliinid ei ole alati uue tehnoloogiaga ühilduvad, mistõttu nõuab tehisaru integreerimine sageli ulatuslikke masinaehituslikke projekte või isegi uute tootmisüksuste rajamist. Saviaugu sõnul kulub masinate arendamiseks ja seadistamiseks paratamatult rohkem aega kui tarkvara arendamiseks, projekteerimisest tarneni võib minna terve aasta.

Võidud väljaspool tootmisliini

Saviauk rõhutab, et esimesi selgeid võite on tihti lihtsam saavutada väljaspool vahetut tootmisprotsessi. Näiteks on võimalik märkimisväärselt automatiseerida müügipakkumiste koostamist või klienditeenindust, kus protsessidele kuluv aeg võib väheneda 70-80 protsenti. Masinnägemise rakendamisel, kus AI kontrollib tooteid, võib tasuvusaeg seevastu ulatuda mõnest kuust aastani.

Siiski on ettevõtetes säilinud ettevaatlikkus: tootmises ei anta tehisintellektile tavaliselt täielikku vastutust otsuste langetamiseks. Ka andmete haldamisel tuleb leida tasakaal, mudeli toimimiseks vajaliku info kättesaadavus peab olema piiratud nii, et süsteemil poleks ligipääsu konfidentsiaalsele infole, mida pole otseselt vaja ülesande lahendamiseks.