Eesti tööotsingud kukkusid märtsil aastaga võrreldes

Märtsil vähenes Eestis tööotsijate arv eelmise aastaga võrreldes 11,1 protsendi võrra. Sellegipoolest on töötuse määr endiselt 33,1 protsenti kõrgem kui 2019. aastal enne kriisi, näidates, et paljud inimesed on tööotsimisest loobunud.

Eesti tööturu seisund jätkab halvenemist, kuigi tööotsijate arv näitab nominaalset vähenemist. Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on märtsis tööotsijate arv vähenenud 11,1 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Kuigi see arv tundub positiivne, peitub selle taga sügavam probleem.

Töötute arv on märtsil ikkagi 33,1 protsenti kõrgem kui sama kuul 2019. aastal, enne jada kriise, mis tabavad Eesti majandust. See näitab, et tööturu olukord on endiselt kriitiliselt halb. Peamist muret valitseb asjaolu, et paljud inimesed ei otsigi enam aktiivselt tööd, vaid on loobunud katsetest tööturule naasmisest.

Eesti majanduses valitsev ebakindlus on pannud paljud töötajad murettama ja tõstnud töötuse määra rekordselt kõrgele tasemele. Langus tööotsijate arvus võib osalt tuleneda demograafilistest muutustest ja inimeste lahkumisest tööturult, kuid sisuliselt on see märk majanduse halvenemisest ja inimeste kaotamisest usust, et leida praegu sobivat tööd.

Majandusanalüütikud hoiatavad, et kui see trend jätkub, võivad Eesti riiklikud kulud sotsiaaltoetustele märkimisväärselt suureneda. Valitsus peaks kiiresti lahenduste otsimisse asuma, et aidata töötuid uuesti tööturule tagasi tuua ja majanduse kasvule kaasaaitada.