Eesti töökeskkonnas: kuidas ületada "tubli inimese" lõkse ja vältida kurnatust

Mentori Age Leedo sõnul võib suur vastutustunne ja püüd olla alati parim viia kogenud spetsialistid läbipõlemiseni. Ta soovitab juhtidel oma tööharjumusi analüüsida ning julgeda abi küsida, selle asemel et kõiki ülesandeid üksi kanda.

Age Leedo märgib, et paljud Eesti spetsialistid ja juhid satuvad niinimetatud tubli tüdruku sündroomi lõksu, kus pidev valmisolek ja vastutustunne hakkavad inimese heaolu kahjustama. See käitumismuster on karjääri alguses edasiviiv jõud, kuid muutub koormaks, kui inimene kaotab võime öelda "ei" või delegeerida ülesandeid ka siis, kui töökoormus ületab mõistlikud piirid.

Vastutuse paradoks

Kui inimene lahendab keerulisi olukordi silmapaistvalt, tekib töökeskkonnas ootus, et ta suudab seda alati. Age Leedo rõhutab, et läbipõlemiseni ei vii mitte suutmatus toime tulla, vaid vastupidi, võimekus kõike ära teha, ilma et juht oskaks õigel hetkel tempot maha võtta. Esimesteks ohumärkideks on sageli pikenevad tööpäevad ja vähenev uneaeg, mis jäävad väljastpoolt tihti märkamatuks.

Paljud juhid kardavad, et abi küsimine näitab nõrkust või ebakompetentsust. Mentori hinnangul on see ekslik mõttekäik, kuna tegelikkuses nõuab suutlikkus tunnistada, et kõiki vastuseid ei pea teadma, suurt enesekindlust. Edukas enesejuhtimine eeldab ausat dialoogi iseendaga, eristades hirmudest sündinud sisemisi hüpoteese reaalsetest faktidest.

Perfektsionism ja 8-8-8 reegel

Perfektsionism võib saada takistuseks, kui juht ei julge otsuseid langetada enne täieliku informatsiooni olemasolu või sekkub pidevalt detailidesse, usaldamata meeskonna võimekust. Leedo soovitab kasutada 8-8-8 põhimõtet: kaheksa tundi tööd, kaheksa tundi puhkust ja kaheksa tundi und. Kui see tasakaal nihkub, väheneb ka juhi võimekus väärtust luua.

Sisemise kriitiku vaigistamise asemel tasub uurida selle väidete tõepärasust. Kui juht analüüsib oma motiive, miks ja kelle jaoks ta tegutseb, muutub kaalutletumaks ka see, milliseid riske ja kohustusi on mõistlik enda kanda võtta, lähtudes sisemisest veendumusest, mitte vaid teiste ootustest.