Eesti tööandjad nõuavad kutsehariduse reformis suuremat kaasarääkimisõigust

Eesti ettevõtlusorganisatsioonid hoiatavad, et kavandatav kutse- ja oskusseadus võib nõrgestada tööandjate mõju kutsehariduse kvaliteedile. Ühiselt pöörduti Riigikogu kultuurikomisjoni poole ettepanekutega, mis peaksid tagama erasektori sisulise rolli kutsestandardite määramisel ja hindamisel.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja viis teist olulist ettevõtlusorganisatsiooni on teinud ettepaneku muuta Riigikogus menetluses olevat kutse- ja oskusseaduse eelnõu. Ettevõtjate hinnangul on praegusel kujul kavandatud reformiohvriks toomas koostööd õppeasutuste ja tööturu vahel, mis omakorda võib vähendada usaldust väljaantavate kutsetunnistuste vastu.

Muudatuste vajadus

Ühispöördumise taga seisavad lisaks Kaubanduskojale ka Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning ehitus-, masina- ja puidutööstuse esindusorganisatsioonid. Need ühendused rõhutavad, et kutsehariduse eesmärk peab olema tihe sidusus tegeliku tööeluga, mida saab tagada üksnes avaliku ja erasektori koostöös.

7. septembril peetud läbirääkimistel Haridus- ja Teadusministeeriumiga jõuti kompromissini, kuid tööandjad rõhutavad, et see nõuab eelnõus kolme põhimõttelise muudatuse tegemist. Esmalt puudutab see valdkondlike eksperdikogude rolli, mida eelnõu soovib taandada pelgalt nõuandvaks organiks. Ettevõtjate sõnul peab eksperdikogul säilima sisuline otsustusõigus kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide kehtestamisel, et vältida olukorda, kus kutseasutused saavad nende arvamusest põhjendamatult mööda minna.

Kutse andmise küsitavused

Teise olulise muudatusena juhivad organisatsioonid tähelepanu plaanile võimaldada ühe kutse andmist mitmele erinevale osapoolele. Ettevõtjate hinnangul võib see viia ressursside tarbetu killustumiseni ja süsteemi keerukaks muutumiseni. Kui selline praktika on vältimatu, peaks see toimuma vaid valdkondliku eksperdikogu heakskiidul.

Eriti kriitiliselt suhtuvad ettevõtjad kavandatavasse esmakutse andmise korda. Eelnõu kohaselt piisaks tulevikus kutse omistamiseks vaid õppeasutuse enda otsusest. Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul kaotab see tööandjate rolli oskuste kvaliteedi hindamisel ning muudab kutse väärtuse erinevate koolide lõikes ebavõrdseks. Nad teevad ettepaneku, et esmakutse valideerimisel peab osalema kutseandja, vastasel juhul tuleks dokumenti nimetada vaid õppeasutuse lõputunnistuseks.