Eesti tööandjad kritiseerivad valitsuse otsust töötuskindlustusmakset mitte langetada

Eesti tööandjate keskliit peab valitsuse otsust jätta töötuskindlustusmakse määrad 2027. aastal langetamata põhjendamatuks. Tööandjate hinnangul on töötukassa reservid piisavad, et võimaldada maksumäära vähendamist vastavalt varem kokkulepitud plaanile.

Eesti tööandjate keskliit on avaldanud rahulolematust valitsuse otsusega jätta töötuskindlustusmakse määrad 2027. aastal langetamata. Keskliidu hinnangul on praeguse 2,4-protsendilise maksemäära säilitamine põhjendamatu, eriti arvestades töötukassa nõukogu varasemat ettepanekut.

Nõukogu ettepanek

Töötukassa nõukogu esitas 31. augustil valitsusele plaani hoida 2027. aastal maksemäärad alandamata, kuid alandada neid alates 2028. aastast 2,1 protsendini. Plaani kohaselt väheneks töötaja makse 1,6 protsendilt 1,4 protsendile ning tööandja makse 0,8 protsendilt 0,7 protsendile. Seda ettepanekut toetas töötukassa kuueliikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad nii ametiühingute, tööandjate kui ka riigi esindajad.

Hando Sutter, Eesti tööandjate keskliidu tegevjuht ja nõukogu liige, leiab, et valitsuse otsus ignoreerida nõukogu ettepanekut on arusaamatu.

Reservide kasutamine

Sutteri sõnul on otsustamisprotsessile eelnenud põhjalik riskianalüüs. „Töötukassa juhatus tegi põhjendatud ettepaneku maksemäära langetada ja nõukogu toetas seda. Otsusele eelnes ka põhjalik riskistsenaariumite analüüs. Töötukassa juhatus oli teinud professionaalse ettevalmistuse,“ sõnas Sutter.

Töötukassa netovara ületab käesoleval aastal 600 miljonit eurot. Arvutused näitavad, et isegi soovitud maksemäära langetamise korral ulatuksid reservid 2030. aasta lõpuks 582 miljoni euroni, mis on piisav riskide maandamiseks. Lisaks on riik maksnud reservi kasutamise eest töötukassale keskmiselt kaheprotsendilist intressi, samal ajal kui riik ise on turult laenanud 3,5-protsendilise intressiga.

Sutteri hinnangul on 50 miljonit eurot aastas summa, mis võiks jääda ettevõtetele ja töötajatele. Ta lisas, et töötukassa on suutnud oma kulusid kärpida, mis peaks olema eeskujuks teistele riigiasutustele. „Töötuskindlustusmakset kogutakse selleks, et inimestel oleks töö kaotamise korral kindlustunne. Kui selleks vajalik raha on olemas ja reservid on piisavad, pole põhjust koguda töötajatelt ja tööandjatelt rohkem kui süsteemi toimimiseks vaja,“ selgitas Sutter.