Eesti toitlustussektor nõuab käibemaksu alandamist, Rahandusministeerium plaani ei toeta

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit peab toitlustusettevõtete käibemaksu langetamist 13 protsendile vajalikuks, et vältida ettevõtete pankrotistumist. Rahandusministeerium peab ettepanekut ebareaalseks, viidates riigieelarve suurele koormusele.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) on juhtinud tähelepanu vajadusele langetada toitlustusettevõtete käibemaks 24 protsendilt 13 protsendile. Sektori esindajate hinnangul on maksukoormuse vähendamine vältimatu meede, et peatada ettevõtete ulatuslik sulgemislaine ja säilitada töökohad.

Pankrotilaine ja sektori raskused

Viimastel kuudel on Eesti restoraniturul toimunud märgatav tagasiminek, mille tulemusena on uksed sulgenud mitmed tuntud toitlustuskohad, sealhulgas Ülo, La Tabla, Tai boh ja viimati ka kohvik Boheem. EHRL-i tegevjuhi Külli Kraneri sõnul prognoosib liit praeguse trendi jätkudes aastaks 2028 ligi 600 toitlustusettevõtte sulgemist ning 3000 töökoha kadumist.

Liidu analüüsi kohaselt on restoranide reaalne kasumlikkus langenud vaid 1-2 protsendi tasemele. Kraneri sõnul on restoranid tihedalt seotud laiema majandusliku ahelaga, mõjutades otseselt kohalikke toidutootjaid, põllumajandussektorit ja logistikafirmasid. Opositsiooniline Keskerakond on olukorra lahendamiseks esitanud Riigikogule eelnõu käibemaksu alandamiseks, mida Kraner peab vajalikuks sammuks probleemi teadvustamisel.

Ministeerium viitab eelarveaukudele

Rahandusministeerium suhtub ettepanekusse skeptiliselt. Ministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelin Liivamägi märkis, et selline maksumuudatus tähendaks riigieelarvele umbes 80 miljoni euro suurust tulu vähenemist.

«Kui me langetame toitlustusteenuste käibemaksu, on see riigieelarvele kulu suurusjärgus 80 miljonit eurot. See raha ei läheks peamiselt toidu hinna langetamiseks, vaid pigem ettevõtete kasumi suurendamiseks,» selgitas Liivamägi. Tema sõnul pole praeguses majandusolukorras võimalik maksusoodustusi lubada, kuna riigieelarvet survestavad kasvavad kaitsekulutused ning vajadus leida vahendeid haridus- ja sotsiaalsektori jaoks.