Eesti toidutootjad nõuavad Nutri-Score’i protsessi peatamist

Eesti toidutööstuse esindajad on esitanud valitsusele ühispöördumise, milles nõuavad vastuoluliseks peetava Nutri-Score’i märgistussüsteemi juurutamise peatamist. Tootjad kritiseerivad ministeeriumi läbipaistmatut asjaajamist ja leiavad, et kavandatav märgis kahjustab kohaliku toidusektori konkurentsivõimet.

Eesti toidutootjad on pöördunud Vabariigi Valitsuse poole nõudmisega peatada viivitamatult Nutri-Score’i toidumärgistuse kasutuselevõtu protsess. Ettevõtjate hinnangul surutakse läbi süsteemi, mis on põhjendamata ja toob kaasa soovimatuid tagajärgi kohalikule toidusektorile.

Tootjate sõnul puudub antud algatusel nii tarbijate ootus kui ka poliitiline mandaat. Pöördumises rõhutatakse, et praegune lähenemine on läbipaistmatu ja eesmärgipäratu. Ettevõtjad leiavad, et riik ei peaks toidujulgeoleku ja kohaliku tootmise arvelt suruma peale märgistust, mida Eesti toidu- ja joogitööstuse peamistel sihtturgudel ei kasutata.

Kriitika märgistuse vastu

Tootjad ei ole põhimõtteliselt vastu tarbijate teavitamisele, kuid rõhutavad, et lihtsustatud toitumisalane teave peaks olema Euroopa Liidus ühtne. Nutri-Score’i puhul tuuakse välja mitmeid probleeme: märgis liigitab toidud vaistlikult «heaks» või «halvaks», mis võib olla vastuolus toiduseaduses sätestatud eksitamise keeluga. Samuti on tootjate sõnul ministeeriumi esitatud argumendid olnud vastuolulised ning alternatiivseid lahendusi ei ole põhjalikult analüüsitud ega sektoriga arutatud.

«Tervisliku toidukeskkonna kujundamine algab liikumisvõimaluste edendamisest ja toitumisharjumuste õpetamisest rohujuuretasandil, mitte toidu ega joogi omaalgatuslikust meelevaldsest sildistamisest võõra märgisüsteemiga,» seisab pöördumises. Ettevõtjad väljendavad kahtlust ka ministeeriumi tellitud uuringute sõltumatuse osas.

Mõju konkurentsivõimele

Tootjate sõnul on valitsuskoalitsioon lubanud ettevõtluskeskkonda mitte koormata ebavajalike nõuetega. Nutri-Score’i juurutamine on aga vastuolus selle põhimõttega, suurendades ettevõtete halduskoormust ja kahjustades samal ajal Eesti toodete konkurentsivõimet, kuna märgis puudub enamikus sihtriikides.

Eesti toidutööstus kinnitab oma valmisolekut panustada lahendustesse, mis toetavad teadlikke toiduvalikuid, kuid ootab sisulist kaasamist otsustusprotsessi, mis mõjutab otseselt nende majandustegevust.