Eesti toidukaupade hinnatõus on üks Euroopa kiiremaid

Viimase viie aasta jooksul on toidukaupade hinnad Eestis kerkinud 50 protsenti, mis asetab riigi Euroopa Liidu tippu. Samas on miinimumpalga kasv osutunud toiduhindadest kiiremaks, parandades palgasaajate ostujõudu 8 protsendi võrra.

Eestis on toidukaupade hinnad kasvanud viimase viie aasta kokkuvõttes 50 protsenti, mis tähistab üht kõige järsemat hinnatõusu Euroopa Liidus. Vaatamata märkimisväärsele kallinemisele näitavad värsked analüüsiandmed, et toidukorvi kättesaadavus miinimumpalga saajate jaoks on sellest hoolimata paranenud.

Ostujõu kasv vaatamata inflatsioonile

Analüüs, mis võrdles toiduhindade muutust ja miinimumpalga tõusu 26 Euroopa riigis perioodil augustist 2021 kuni augustini 2024, toob välja, et Eestis on sissetulekute kasv edestanud toiduainete kallinemist. See tähendab, et praeguse miinimumpalga eest on võimalik osta 8 protsenti rohkem toidukaupu kui viis aastat tagasi.

Eesti on selles kontekstis sarnane enamiku teiste Euroopa riikidega, kus miinimumpalga tõus on suutnud toiduainete hinnaralliga sammu pidada. Vastupidine olukord valitseb aga Maltal, Hispaanias ja Prantsusmaal. Nendes kolmes riigis on elukalliduse kasv ületanud palgatõusu määra, mistõttu on sealne miinimumpalk toidukaupade soetamisel vähem väärt kui 2021. aastal.

Oluline on silmas pidada, et koostatud võrdlus tugineb bruto-miinimumpalga andmetele. Analüüs ei võta arvesse makse, eluasemekulusid ega muid kohustuslikke väljaminekuid, mis tarbija igapäevast rahalist seisu mõjutavad.