Eesti toidukaupade hinnad: osa köögivilju odavneb, kuid imporditud kaup jääb kalliks

Hea kodumaine saak hoiab kartuli ja kapsa hinnad stabiilsena, kuid maailmaturu ebakindlus mõjutab endiselt teatud toidukaupade hindasid. Ekspertide hinnangul ei ole lähikuudel toidukaupade üldist suurt odavnemist oodata.

Eesti toidukaupade hindade kujunemist mõjutab sel sügisel kahe vastandliku jõu koosmõju: edukas kodumaine köögiviljasaak, mis surub hindu allapoole, ning globaalsed tegurid, mis hoiavad imporditavate toiduainete hinnad kõrgel. Kuigi kohalikud põllud pakuvad leevendust, sõltuvad paljud kaubad endiselt rahvusvahelisest logistikast, ilmastikuoludest ja energiakuludest.

Kohalik saak ja köögiviljade hinnad

Põllumajanduse ja Toiduameti hallatava Põllumajandusuuringute Keskuse (METK) andmetel on kartuli ja köögiviljade tootjahinnad tänavu juulis võrreldes eelmise aastaga liikunud erinevates suundades. Peaspetsialist Egle Yakin-Haydaku sõnul tõusis kartuli tootjahind 0,32 euroni kilogrammi kohta, mis tähendab umbes 3-protsendilist kasvu. Kõige märgatavam hinnatõus toimus aga peedi puhul, mille tootjahind kerkis 48 sendini, kasvades aastaga ligikaudu 30 protsenti.

Samas on teiste kultuuride hinnad langenud. Porgandi tootjahind vähenes 37 sendini kilogrammist, mis on 8-protsendiline langus, ning kapsa hind odavnes 12 protsenti, jõudes 44 sendini kilogrammi kohta. Rimi Eesti ostudirektor Marta Palm märgib, et hea kodumaine saak on aidanud hoida kartuli, sibula, kapsa ja porgandi hindu tarbijale kättesaadavamana, eriti võrreldes importtoodetega.

Lihatoodete hinnakäärid

Lihaturul on olukord erinevates kategooriates kardinaalselt erinev. Maag Foodi ärijuht Sven Sooman selgitab, et veiseliha hinnatase on püsinud kõrge. „Eesti ei ole isoleeritud turg ja me konkureerime Euroopa ostjatega, mistõttu mõjutab pakkumise vähenemine otseselt ka meie hindu,“ sõnab ta.

Seevastu sealiha ja linnuliha osas valitseb suurem stabiilsus. Euroopas on sealiha kohati ületoodetud, mis aitab vältida järske hinnatõuse, hoolimata asjaolust, et Aafrika seakatk on Eesti tootmisvõimalusi viimasel aastal piiranud. Statistikaameti andmetel on Eesti seakasvatus siiski taastumas: kui 2024. aasta esimeses kvartalis langes seakasvatus rekordmadalale, siis teise kvartali lõpuks kasvas populatsioon 218 000 peani.

Kakao ja õli turu riskid

Maailmaturu mõjud on kõige tuntavamad toodete puhul, mille tarneahelad on pikad või sõltuvad ilmastikunähtustest nagu El Niño. Kirill Gorlach, kes juhib Panamiri, prognoosib kakao hinna võimalikku muutumist. Põhjusteks on ebasoodsad ilmastikuolud Lääne-Aafrika kakaopiirkondades ning Euroopa Liidu uus raadamisvastane määrus (EUDR), mis lisab tootjatele täiendavaid kulusid.

EBM Grupi juhatuse liige Viktor Sbrodov toob välja, et taimeõlide hinnad on kõikuvad. „Ormuz ja Bab-el-Mandebi väinade laevaliikluse tõrked ning geopoliitilised pinged tõstavad logistikakulusid, lisaks on põud Euroopas ja Austraalias vähendanud õlikultuuride saagikust,“ selgitab Sbrodov.