Eesti toetas EL-i pakendimäärust, kuid nõudis proportsionaalseid korduvasutusnõudeid

Euroopa Liidu pakendimääruse läbirääkimistel tekitasid enim vaidlusi korduvasutusnõuded, kuna liikmesriikide tarbimisharjumused ja logistikasüsteemid erinevad tuntavalt. Eesti toetas määruse põhieesmärke, rõhutades samal ajal, et nõuded peavad olema teaduspõhised ja võimaldama erandeid toidukao vältimiseks. Seisukohad kujundati koos ettevõtlusorganisatsioonide, tööstusliitude ja keskkonnaorganisatsioonidega ning valitsus kinnitas need 2023. aasta mais.

Euroopa Liidu pakendimääruse üle peetud läbirääkimistel kujunesid kõige tulisemateks vaidlused korduvasutusnõuete üle. Kliimaministeeriumi pakendite valdkonna juht Dagny Repp selgitas, et erinevad tarbimisharjumused, logistikasüsteemid ja turustruktuurid tähendavad, et kõikjal Euroopa Liidus ei ole võimalik samu eesmärke võrdselt saavutada.

Eesti põhiseisukohad

Eesti toetas määruse üldisi eesmärke juba läbirääkimiste alguses. «Toetasime pakendijäätmete vähendamist, ringmajandust ja siseturu toimimist, kuid rõhutasime, et nõuded peavad olema proportsionaalsed, teaduspõhised ning võimaldama põhjendatud erandeid, näiteks toidukao vältimiseks,» ütles Repp.

Eesti pidas oluliseks ka seda, et pakenditele kehtiksid kõikjal liidus ühesugused märgistuse ja ringlussevõetavuse nõuded, see lihtsustab Eesti ettevõtjatel toodete turustamist ühisturul.

Taust: rohelepe ja ringmajandus

Pakendimääruse algatus tugines ELi varasematele poliitilistele kokkulepetele. 2019. aastal sõlmiti Euroopa rohelepe ning 2020. aastal sellele järgnenud ringmajanduse tegevuskava nägi ette pakendijäätmete vähendamise, korduskasutuse edendamise ja ringlussevõtu suurendamise. «Algatuse aluseks olid ka varasemad hinnangud direktiivi toimivusele, mille käigus leiti, et olemasolevaid pakendinõudeid tuleb muuta konkreetsemaks ja tõhusamaks,» rääkis Repp.

Eesti seisukohad hakati kujundama 2022. aastal, ettevalmistamist vedas toonane keskkonnaministeerium. Aruteludes osalesid ettevõtlusorganisatsioonid, tööstusliidud, keskkonnaorganisatsioonid, teadusasutused, omavalitsused, ülikoolid ja mitmed riigiasutused. Valitsus kinnitas seisukohad 2023. aasta mais ning need kiitis heaks ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.

Probleemkohad ja vaidlusalused nõuded

Eesti juhtis läbirääkimistel tähelepanu mitmele probleemkohale. Esmalt rõhutati, et pakendite vähendamine ei tohi suurendada toiduraiskamist, seega soovis Eesti säilitada võimaluse teha erandeid juhtudel, kus pakend on vajalik toidu säilivuse tagamiseks.

Lisaks leidis Eesti, et ringlussevõetud plasti kasutamise eesmärgid peavad olema tehnoloogiliselt saavutatavad ning kontaktitundlike pakendite puhul tuleb esikohale seada toiduohutus ja tervisekaitse. Eesti toetas pandipakendisüsteemide laiemat ühtlustamist üle liidu ja tootjavastutuse reeglite tugevdamist, sealhulgas e-kaubanduse kaudu Euroopa turule jõudvate pakendite puhul.

«Läbirääkimiste käigus tõstatasid liikmesriigid küsimusi seoses uute nõuete ambitsiooni, rakendatavuse ja proportsionaalsusega,» märkis Repp. Küsitavusi tekitas ka ringlussevõetud plasti kättesaadavus ja kvaliteet, pakendite disaininõuete ühtlustamine ning väikeettevõtetele kaasnev halduskoormus.

«Eestil on võimalik Euroopa Liidu tasandil kaasa rääkida eelkõige nõukogu töögruppides ja liikmesriikidevahelistes läbirääkimistes, kus kõik liikmesriigid saavad esitada oma seisukohti ning teha ettepanekuid õigusakti tekstile,» lisas Repp.