Eesti toetab ELi heitmekvootide leevendamist otsivat leerit

Euroopa Liidu liikmesriigid on enne Euroopa Komisjoni ettepanekut heitkogustega kauplemise süsteemi reformi kohta jagunenud viide eri leerisse. Eesti kuulub Poola ja Itaalia juhitud rühma, mis soovib vähendada kõrgete süsinikukvootide hindade mõju ettevõtetele ja elektritarbijatele.

Euroopa Liidu riigid on jagunenud viide leerisse, kuna Euroopa Komisjon esitab 17. juulil 2026 ettepanekud kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi ehk ETS-i reformimiseks. Eesti kuulub pragmaatiliseks peetavasse rühma koos Poola ja Itaaliaga.

Selle leeri riigid leiavad, et kõrge süsinikukvootide hind suurendab ettevõtete kulusid, nõrgestab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ning muudab elektri kallimaks. Nad soovivad süsteemi rakendamisel leevendusi, mis vähendaksid survet tootjatele ja tarbijatele.

Teist suunda veavad Hispaania ja Madalmaad. Nende hinnangul peab ETS jääma Euroopa Liidu kliimapoliitika keskseks vahendiks, sest see sunnib ettevõtteid heitkoguseid vähendama. Sama rühma seostatakse Soome ja Rootsiga, kus taastuvenergia tootjatel on suur roll.

Liikmesriikide erinevad seisukohad

Saksamaa toetab praeguse süsteemi jätkamist, kuid on teatud juhtudel valmis lubama rahvusvaheliste süsinikukvootide kasutamist. Kõik liikmesriigid seda lahendust ei poolda.

Prantsusmaa pole oma ametlikku seisukohta veel esitanud. Märtsis nimetas president Emmanuel Macron heitkogustega kauplemise süsteemi «struktuurselt tõhusaks ja asjakohaseks».

Osa riike ootab Euroopa Komisjoni konkreetset ettepanekut enne seisukoha kujundamist. Mõnel riigil takistavad ametliku positsiooni võtmist ka sisepoliitilised erimeelsused.