Eesti tervishoiureformi varjatud riskid ja küsitav tasuvus

Sotsiaalministeeriumi plaanitav TERVIK-süsteem tekitab vastuseisu nii arstide kui kohalike omavalitsuste hulgas. Reformiga kaasnevad andmekaitseriskid ja oht luua tarbetut bürokraatiat on tekitanud küsimusi kavandatava muudatuse otstarbekuse kohta.

Sotsiaalministeeriumi kavandatav mahukas reform, mille eesmärk on luua üle Eesti heaolupiirkonnad ning tervishoiu- ja sotsiaalkoostöö organisatsioon TERVIK, on sattunud tugeva kriitika alla. Plaani kohaselt peaksid perearstid hakkama täitma märkamislehti, millega kaasneb nõue avada patsientide haiguslood omavalitsuste sotsiaaltöötajatele. See ettepanek on tekitanud tõsist muret nii arstkonnas kui ka õigusringkondades.

Andmekaitse ja bürokraatia ohud

Neeme Tõnisson, Eesti Arstide Liidu president, on koos vandeadvokaatide Carri Ginteri ja Allar Jõksiga juhtinud tähelepanu patsiendiandmete massilise töötlemisega kaasnevatele riskidele. Arstide hinnangul ei ole selline andmete laialdane avamine õigustatud ega mõistlik. Lisaks kardavad spetsialistid, et kavandatav mudel loob haiglate ja sotsiaaltöötajate vahele uue, kohmaka bürokraatliku kihi, mis sarnaneb varasemate aegade maakonnasüsteemidega. Kartus on, et see lammutab senise, toimiva rehabilitatsioonisüsteemi.

Finantsiline ebaselgus

Reformi finantsiline pool on samuti tekitanud küsimusi. Eesti Omavalitsuste Liidu hinnangul tooks ainuüksi sotsiaaltöötajate täiendav töökoormus kaasa vähemalt 400 000 eurot lisakulu aastas. Ministeerium on küll väitnud, et süsteem säästab pikemas perspektiivis raha, kuid veenvaid kalkulatsioone või selgeid arvutusi pole huvigruppidele esitatud.

Eesti Arstide Liit on korduvalt väljendanud vastuseisu ministeeriumi kavandatud suunale. Ministeerium on kriitikale vastanud, et vajadusel tegeletakse lisakuludega siis, kui need tekivad, kuid selline suhtumine on omavalitsusjuhtidele tuntud mudel, mis ei sisenda usaldust lahenduse jätkusuutlikkuse osas.