Eesti tervishoiueksperdid kaaluvad ravikindlustuse kohustuslikuks muutmist

Tervishoiueksperdid pakuvad välja ravikindlustuse muutmist kohustuslikuks kõigile tööealistele elanikele, et lahendada ravikindlustuseta inimeste suur osakaal Eestis. Plaan näeb ette maksete sissenõudmist riigi poolt sarnaselt elatisvõlgadele, kuid poliitikute seisukohad ettepaneku osas on vastakad.

Tervishoiueksperdid on tulnud välja ettepanekuga muuta ravikindlustus kõigile Eesti elanikele kohustuslikuks, eesmärgiga vähendada kindlustuseta inimeste hulka, mis on riigis märkimisväärselt kõrge. Praeguste andmete kohaselt puudub ravikindlustus seitsmel protsendil elanikkonnast, mis on üks kõrgemaid näitajaid Euroopas; kõrgem on see vaid Rumeenias. Tööealistest naistest on kindlustuseta iga kümnes ning meestest 14 protsenti.

Ekspertide ettepaneku kohaselt peaks ravikindlustuse eest tasumine langema inimese enda õlule juhul, kui ta ei ole hõivatud tööga, mille eest makstakse sotsiaalmaksu. Sarnast mudelit kasutatakse edukalt Leedus ja Hollandis. Ekspert Andres Võrk selgitas, et makse mittetasumisel tekiks inimesel riigi ees võlg.

Võlgade sissenõudmine ja maksumäärad

"Kui inimene seda ei maksa, tekib tal lihtsalt riigi ees võlg ja mingil hetkel, kui ta läheb arstiabi saama, siis on see võlg sealt näha," kirjeldas Võrk mehhanismi. Tema sõnul saaks riik tulu tekkimisel võla kinni pidada, sarnaselt praegusele praktikale elatisvõlglaste puhul. Eksperdid teevad ettepaneku arvestada kindlustusmakse aluseks miinimumpalka, mis tähendaks praeguse seisuga 115-eurost kuumakset.

Idee on leidnud poliitilistes ringkondades nii toetust kui ka vastuseisu. Tervisekassa nõukogu liige ja rahandusminister Jürgen Ligi peab suunda õigeks, kuid rõhutab, et teostus on keeruline. Ligi hinnangul ei ole õige arvestada kindlustusmakset miinimumpalga baasilt, kuna see võib luua olukorra, kus kindlustus saadakse ebaõiglaselt väikese summa eest. Samuti väljendas ta muret nn mugavuskindlustamise pärast.

Poliitilised erimeelsused

Teisel seisukohal on Isamaa esindaja ja Tallinna abilinnapea Riina Solman, kes peab ettepanekut majanduslanguse tingimustes kohatuks. Ta rõhutas, et paljudele inimestele on 115 eurot kuus liiga suur lisakulu ning see ei ole praeguses majandusolukorras inimestele jõukohane.

Oma vaate on esitanud ka Jevgeni Ossinovski, kes on varasemalt sotsiaalministrina teinud ettepaneku tagada ravikindlustus kõigile Eesti elanikele. Ossinovski ei toeta aga kohustuse panemist inimeste õlule, osutades sihtgrupi kirjususele. Ta eristab inimesi, kes saaksid maksta, kuid eelistavad dividende ja maksusoodustusi, ning sotsiaalselt haavatavaid inimesi, kellelt riigil ei pruugi olla võimalik makseid sisse nõuda ka täitemenetluse teel.