Eesti tervishoid kriisis: riik katab vaid kolmandiku õdede koolituskuludest

Eesti tervishoiusüsteem seisab silmitsi tõsise probleemiga: riik on tänavu õdede praktika toetussummat küll suurendanud, kuid see katab vaid kolmandiku tegelikust vajadusest. Praktikakohtade pakkujad peavad rahastuse nimel omavahel võidu kihutama, mistõttu uute õdede koolitamine on ohus.

Eesti tervishoiusüsteemis valitseb murettekitav olukord seoses õdede koolitamisega. Kuigi riik on tänavu suurendanud praktika toetussummasid, katab eraldatud raha vaid kolmandiku tegelikust vajadusest, jättes haigutava augu, mida keegi lähiajal täita ei suuda.

Rahastus ei vasta vajadusele

Probleem puudutab otseselt seda, kes ja kuidas saab praktikante vastu võtta. Praktikakohtade pakkujad, eelkõige haiglad ja hooldusasutused, peavad piiratud toetusraha nimel omavahel võidu kihutama, mis tekitab ebaõiglase ja ebakindla süsteemi. Tagajärjeks on oht, et osad asutused loobuvad praktikantide vastuvõtmisest majanduslikel põhjustel.

Õdede puudus ei ole Eestis uus probleem, kuid olukord süveneb. Tervishoiusüsteemi vananevad töötajad lahkuvad, noori spetsialiste napib ning koolitusmahtude kasvatamine on keeruline, kui rahastusmehhanism ei suuda sammu pidada tegeliku vajadusega.

Koolitusmahud otseses ohus

Ekspertide hinnangul on tegemist süsteemse probleemiga, mis vajab kiiret lahendamist. Kui praktikakohti jääb puudu, ei suuda ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid piisavalt õdesid välja koolitada, olenemata sellest, kui palju tudengeid sisseastumiskatsetele tuleb. Praktika on õendushariduse lahutamatu osa ning ilma nõuetekohase toetuseta jääb see kitsaskohaks kogu süsteemis.

Riigi poolt eraldatud toetus on küll samm õiges suunas, kuid kolmandiku katmine kolmandikuks jätab ikka kaks kolmandikku probleemist lahendamata. Tervishoiuvaldkonna esindajad on rõhutanud, et ilma täiendava rahastuseta ei suuda Eesti lähiaastatel tervishoiutöötajate puudust leevendada.