Eesti terviseandmete tsentraliseerimine tekitab küsimusi patsiendisaladuse kohta

Riigikogus arutlusel olev eelnõu 951 SE kavatseb ühendada tervise infosüsteemi, raviarvete andmekogu ja retseptikeskuse ühtseks tervikuks. Eksperdid hoiatavad, et andmete tähtajatu säilitamine ja nende kasutamine ravist erinevatel eesmärkidel võib kahjustada arsti ja patsiendi vahelist usaldust.

Riigikogus menetluses olev tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu 951 SE on algatanud debati patsiendisaladuse tuleviku ja riigi ligipääsu üle delikaatsetele terviseandmetele. Projektiga soovitakse ühendada kolm praegu eraldiseisvat andmekogu, tervise infosüsteem, Tervisekassa raviarvete andmekogu ja retseptikeskus, üheks tervikuks.

Carri Ginter on juhtinud tähelepanu, et terviseandmete kasutamine ravist väljaspool asuvatel eesmärkidel, sealhulgas uurimistöös või politsei töös, loob ohuolukorra, kus patsient ei pruugi enam julgeda oma tervisemurest arstile avameelselt rääkida. Arsti ja patsiendi vaheline konfidentsiaalsus on olnud vundamendiks, mis võimaldab arstil patsienti tõhusalt aidata.

Andmete säilitamine ja kasutusala

Praeguse õiguskorra kohaselt säilitatakse retseptiandmeid seitse aastat. Uue eelnõuga plaanitakse see tähtaeg kaotada, kehtestades tähtajatu säilitamise, mis laieneb ka juba kogutud andmetele. Ametlikus seletuskirjas on märgitud, et riik soovib käsitleda terviseandmeid ühtse tervikuna, vähendamaks bürokraatiat ja võimaldamaks andmete laiemat kasutamist teadusuuringutes ning tervisepoliitika kujundamisel.

Ekspertide hinnangul ei ole valitsus esitanud selget põhjendust, miks peaks patsiendisaladusest kujunema üldine riiklik andmeressurss. Murekoht on süsteemi senine laienemine: iga uus ametiasutus ja eesmärk lisab süsteemile uue funktsiooni, mis on algsest eesmärgist, patsiendi ravimisest, märgatavalt kaugenenud.