Eesti teraviljakasvatajad said üle pika aja rekordilähedase saagi

Tänavune teraviljasaak on viimaste aastate üks tugevamaid, ulatudes 1,55 miljoni tonnini, kuid põllumehed hoiavad endiselt konservatiivset joont. Vaatamata heale saagikusele pärsivad sektori laienemist püsirohumaade reeglid ja ebakindlus maailmaturu hindade osas.

Eesti põllumajandussektoris on tänavune hooaeg pakkunud märkimisväärset leevendust pärast mitmeid keerulisi aastaid, kus saagikust pärssisid nii ebasoodsad ilmastikuolud kui ka madalamad turuhinnad. Statistikaameti andmetel ulatus teravilja tänavune kogusaak ligi 1,55 miljoni tonnini, kusjuures nisu saagikus on kerkinud viimase 14 aasta kõrgeimale tasemele.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juhi Ants-Hannes Viira sõnul oli tänavune suvi oma saagikuselt Eesti ajaloo kolmas, kui liita kokku teravilja-, kaunvilja-, rapsi- ja rüpsisaagid. "Seekord ilmaga vedas. Kevadel oli hirm, et tuleb väga põuane aasta, kuid pärast maikuud oli sademeid juba üle normi," märkis ta.

Geopoliitika mõju hindadele

Kuigi tänavune tulemus on majanduslikult positiivne, vaatavad tootjad tulevikku ettevaatlikult. Teraviljahindade kujunemisel on endiselt määravaks teguriks olukord Mustal merel. Ukraina ja Venemaa viljasaakide pääsemine maailmaturule mõjutab otseselt ka Eesti eksportijate võimalusi Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, samuti on oluline tooraine liikumine Hispaaniasse ja Norrasse, kus seda kasutatakse looma- ja kalasöödana.

Viira tõdes, et lisaks ilmastikule on suureks määramatuse teguriks väetiste kõrged hinnad, mis püsivad sellistena ka järgmisel aastal. Samuti on teraviljapinna laienemine Eestis piiratud toetuspoliitikast tulenevate reeglitega, mis keelavad püsirohumaade kasutamise põllukultuuride rajamiseks. Praegu on Eestis põllukultuuride all ligikaudu 400 000-500 000 hektarit maad.

Konservatiivne investeerimispoliitika

Sektori üldist ettevaatlikkust kinnitavad ka finantsandmed. Eesti Panga statistika näitab, et põllumajandussektori liisinguportfell on langenud 2023. aasta septembri 370 miljonilt eurolt tänaseks umbes 305 miljoni euroni. See viitab asjaolule, et põllumehed on muutunud investeeringute osas ettevaatlikumaks.

Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko rõhutas, et üks edukas aasta ei tohiks põllumajandusettevõtteid meelitada liigsele optimismile. "Põllumeestel tasub olla konservatiivne ja koguda puhvrit. Peamised investeeringud on praegu suunatud tehnikasse, kuna see on saagi kättesaamiseks kriitiline, kuid uue masinapargi soetamisel on tunda pidurdumist," lisas ta.