Eesti teravilja kasvupind vähenes aastaga nelja protsendi võrra

Eesti teravilja kasvupind vähenes aastaga nelja protsendi võrra

Statistikaameti ja PRIA värskete andmete kohaselt on teravilja kasvupind Eestis langenud 333 600 hektarini. Samal ajal püsib riigi põllumajandusmaa kogupind viimase 15 aasta keskmisel tasemel, olles 981 700 hektarit.

Majandus

Eestis kasvatatakse tänavu teravilja 333 600 hektaril, mis tähendab neljaprotsendilist vähenemist võrreldes 2024. aasta näitajatega. Statistikaameti ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) esialgsed andmed näitavad, et languse taga on eelkõige taliteravilja pindalade kahanemine.

Taliteravilja kasvupind on aastaga vähenenud kaheksa protsenti, ulatudes 196 700 hektarini. Seevastu suviteravilja kasvupind on näidanud kolmeprotsendilist kasvu, hõlmates 136 900 hektarit. Kokku moodustab taliteravili 59 protsenti ja suviteravili 41 protsenti kogu teravilja all olevast pinnast.

Teravilja ja nisu osakaal

Nisu jääb jätkuvalt kõige levinumaks teraviljaks, hõlmates 177 000 hektarit ehk 53 protsenti kogu teravilja kasvupinnast. Talinisu pind on aastaga kahanenud kuus protsenti, langedes 148 700 hektarini. Samas on suvinisu kasvupind suurenenud nelja protsendi võrra.

Muudest teraviljadest kasvatatakse otra 81 900 hektaril, millest 51 800 hektarit moodustab suviotra. Kaera kasvupind on 47 200 hektarit, rukist kasvatatakse 10 100 hektaril, tritikut 7900 hektaril ja tatart 9400 hektaril.

Põllumajandusmaa ja teised kultuurid

Kasutatava põllumajandusmaa suurus ulatub 2026. aastal 981 700 hektarini. "Põllumajandusmaa kogupind on mullusega võrreldes püsinud pea muutumatuna ja on juba 15 aastat olnud miljoni hektari lähedal," märkis statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirs. Enamik sellest ehk 978 800 hektarit on kasutusel suuremates põllumajanduslikes üksustes, ülejäänu on koduaedades.

Muude kultuuride puhul on märgata erinevaid trende. Kaunvilja kasvupind on 63 100 hektarit, mis on nelja protsendi võrra väiksem kui eelmisel aastal. Rapsi ja rüpsi kogupind on seevastu kasvanud seitse protsenti, ulatudes 66 400 hektarini. Kartuli kasvupind on püsinud stabiilsena 3200 hektaril.

Ava rakenduses →