Eesti teedevõrgu ja sildade valmisolek kriisiolukordadeks vajab uuendamist

Eesti taristuehitajad ja riigiametnikud arutlevad, kuidas kohandada teedevõrku ja sildu sõjalise mobiilsuse ning kriisiolukordade nõuetele. Arutelu fookuses on kaitsevajaduste varajane planeerimine ja tervikliku logistikaketi toimimine.

Liitlasvägede kiire liikumine ja logistiline võimekus on määrava tähtsusega. Küsimus sellest, kui kiiresti suudavad väed riigis liikuda ja mida teha kriitiliste teelõikude või sildade rivist väljalangemise korral, on muutunud lahutamatuks osaks riigikaitse planeerimisest.

Kaitsevajadused taristu planeerimisel

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristu valdkonna peadirektori asetäitja Ats Janno rõhutab, et viimastel aastatel on riigikaitselise taristu arendamine oluliselt hoogustunud. Janno sõnul peab kaitsevajadusi arvesse võtma juba uute maantee- või raudteeprojektide kavandamise faasis, mitte alles tagantjärele täiendusi tehes.

Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktori Erkki Tori hinnangul ei tohi kriisi korral vaadelda objekte eraldiseisvalt. Oluline on analüüsida kogu logistilist ahelat ja seda, kuidas ühiskondlikud protsessid kriisi tingimustes edasi toimivad. Tema sõnul nõuab see sektoritevahelist tihedat koostööd, võttes eeskuju Põhjamaade, sealhulgas Soome ja Rootsi kogemustest.

Ehitajate valmisolek mobiliseeruda

Verston Grupi kaasjuht Veiko Veskimäe leiab, et Eesti taristuehitajad on võimelised vajadusel kiiresti mobiliseeruma. Siiski toonitab ta, et teoreetilisest valmisolekust jääb väheseks. «Eesti taristuehitajad suudaksid vajadusel kiiresti mobiliseeruda, kuid sellist valmisolekut tuleks ka päriselt reaalses elus harjutada,» sõnas Veskimäe, viidates vajadusele tagada era- ja avaliku sektori tõrgeteta koostöö kriisihetkel.