Eesti teedel kehtib nüüd uus nõue mobiilsete kiiruskaamerate hoiatustähistele

Politsei peab Eestis mobiilsete kiiruskaamerate ette paigaldama hoiatava liiklusmärgi. Uus reegel tekitab aga küsimusi olukordades, kus märk võib olla kadunud või maha kukkunud.

Seadusemuudatus kohustab politseid paigaldama mobiilsete kiiruskaamerate eel hoiatava osutusmärgi. Muudatus tulenes riigikogu liikmete ja politsei vahelisest pikast vaidlusest, mis tipnes poliitikute nõudmisega muuta kiirusemõõtmine liiklejate jaoks nähtavamaks.

Uute reeglite kohaselt peab asulapiirkonnas olema märk paigaldatud 150 kuni 300 meetrit enne mõõteseadet, maanteedel aga 300 kuni 500 meetrit enne kaamerat. Nõue kehtib kõigile mobiilsetele mõõtmistele.

Vaidlused märgi kadumise üle

Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalve juhi Taavi Kirss sõnul ei ole politseil võimalik jooksvalt jälgida, kas paigaldatud märk on endiselt püsti või alles. Kui tuul on märgi pikali puhunud või keegi on selle eemaldanud, jääb politsei seisukohale, et trahvid kiiruseületamise eest on siiski kehtivad.

«Me oleme märgi paigaldanud sinna ette nõuetekohaselt, me oleme enda poolt kõik teinud, me ei saa kõikide olukordade vastu,» selgitas Kirss. Siseministeerium aga päris politsei jäika seisukohta ei jaga. Ministeeriumi õigusnõunik Rina Sillandi märkis, et vaidluste korral hakkavad osapooled tõendeid kaaluma, ning tõenäoliselt ootab ees rida kohtuvaidlusi, enne kui praktika selgeks saab.

Vandeadvokaat Indrek Sirk peab uut nõuet pigem populistlikuks sammuks, mis ei aita kaasa liiklusohutusele. Tema hinnangul on positiivne vaid see, et märkide paigaldamine ja eemaldamine fikseeritakse protokollis, mis peaks tulevikus vähendama vaidlusi trahvide õiguspärasuse üle.

Eestis on kasutusel kaheksa mobiilset kiiruskaamerat. Sel aastal on neid rünnatud kolmel korral, millest iga remondijuhtum on maksma läinud 20 000 eurot. Hetkel on üks nendest seadmetest Saksamaal remondis.