Eesti teedel kasvab kiiruseületajate hulk ja väsinuna sõitmine on tavapärane

Transpordiameti värske uuring näitab, et Eestis on kasvanud kiiruseületajate osakaal ja pooled autojuhtidest on viimase aasta jooksul rooli taha istunud väsinuna. Kokku on kiiruse tõttu ohtlikku olukorda sattunud üle 131 000 juhi.

Eesti teedel on piirkiiruse ületamine muutunud tavapärasemaks ning väsinuna sõiduki juhtimine on endiselt laialt levinud, selgub Transpordiameti tellitud värskest uuringust. Andmed näitavad, et kiiruseületajaid leidub kõigil teeliikidel rohkem kui aasta tagasi.

Linnadevahelistel põhiteedel ületab lubatud piirkiirust 74 protsenti juhtidest, sealhulgas ligi veerand sõidab lubatust vähemalt 5 km/h kiiremini. Kohalikel ja kõrvalmaanteedel on see näitaja 63 protsenti, asulates aga 46 protsenti. Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevich märgib, et selline käitumine suurendab oluliselt õnnetusohtu.

«Suurem kiirus jätab vähem aega reageerimiseks ja muudab iga eksimuse tagajärjed raskemaks,» selgitas Pashkevich. Statistika toetab seda tõdemust: viimase aasta jooksul on ligi 131 100 juhti sattunud olukorda, kus avarii jäi kiirusevaliku tõttu napilt toimumata.

Lisaks kiirusele on murettekitav väsimuse mõju liiklusele. Möödunud 12 kuu jooksul on väsinuna autorooli istunud pool Eesti sõidukijuhtidest ehk ligikaudu 375 500 inimest. Kõige sagedamini kurdavad väsimuse üle töösõite tegevad juhid.

Alkoholi või narkootiliste ainete mõju all on viimase aasta jooksul sõidukit juhtinud 2,9 protsenti juhtidest, mis tähendab umbes 21 600 inimest. Kuigi see osakaal on mõnevõrra väiksem kui 2023. ja 2023. aastal, on probleem endiselt olemas. Samal ajal on elanikkonna valmisolek joobes juhti takistada küll kasvanud, kuid tegelikult rooli taha mitte lubamise aktid on vähenenud.

Küsitluse käigus küsitleti 1010 täisealist Eesti elanikku.