Eesti teadlaste uuring: rõivatööstuse keskkonnajälje mõõtmine on takerdunud

Eesti teadlaste uuring: rõivatööstuse keskkonnajälje mõõtmine on takerdunud

Eesti teadlased tuvastasid, et tekstiilitööstus ei ole praeguse tarneahelate killustatuse tõttu võimeline usaldusväärselt oma keskkonnajalajälge dokumenteerima. Üheksas riigis tehtud analüüs paljastas süsteemsed puudujäägid nii tarkvaras kui ka koostöös varustajatega.

Majandus

Eesti teadlased tuvastasid, et ülemaailmne tekstiilitööstus ei ole praegu suuteline iga rõivaeseme keskkonnajalajälge usaldusväärselt hindama ega andmeid süsteemselt edastama. See asjaolu seab ohtu Euroopa Liidus kavandatava digitaalse tootepassi rakendamise, mis peaks tulevikus tarbijale läbipaistvalt näitama iga toote vee- ja energiakulu.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikooli ja Estonian Business Schooli uurimisrühm eesotsas Harri Mooraga küsitles kokku neljateistkümmet tekstiilitootjat Bangladeshis, Pakistanis ja Türgis. Tulemused näitasid selget tõrget: üksteist ettevõtet neljateistkümnest kinnitas, et andmete hankimine ja ühtlustamine oma tarneahelas käib neile praegu üle jõu. Veelgi enam, üheksa tootjat märkis, et neil puuduvad nii vajalik tarkvara kui ka toimiv koostöö varustajatega, et keskkonnamõju reaalseteks numbriteks teisendada.

Olümpiavormist saadud õppetund

Uurimisrühm kasutas praktilise näitena disainer Reet Ausi loodud Eesti olümpiakoondise rõivaid. Kui tootmisjääkidest valminud särgi puhul õnnestus keskkonnamõju edukalt välja arvutada, tulemus näitasid 92 protsenti väiksemat kliimamõju võrreldes uue puuvillaga, siis teksapükstega jõuti ummikseisu. Uut tüüpi taaskasutatud kiududest valmistatud toote puhul polnud isegi algmaterjali tootjal anda piisavalt teavet, et selle tegelikku jalajälge hinnata.

Teadlaste analüüs, mis avaldati ajakirjas Sustainability, viitab, et probleem peitub äärmuslikult killustatud tarneahelates. Rõivaeseme valmimine hõlmab tänapäeval mitut riiki ja tehast, kus info liikumine takerdub tihti oskuste puudumise tõttu. Kui ahela alguses napib võimekust andmeid töödelda, kaob vajalik info enne lõpptoote valmimist.

Ava rakenduses →