Eesti teadlaste uuring: Euroopa linnades elamine ei taga alati väiksemat süsinikujalajälge

Tallinna Tehnikaülikooli ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse teadlased analüüsisid 29 Euroopa riigi elanike süsinikujalajälge aastatel 1994-2020. Uuring lükkab ümber levinud arusaama, et linnastumine vähendab automaatselt keskkonnakoormust, kuna tulemused sõltuvad tugevalt elukohast ja sissetulekutest.

Tallinna Tehnikaülikooli ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse teadlased uurisid koostöös Norra ja Islandi kolleegidega 29 Euroopa riigi tarbimisharjumusi ja nende seost kasvuhoonegaaside heitkogustega aastatel 1994-2020. Analüüs avaldati teadusajakirjas Carbon Footprints ja see toob välja olulisi nüansse linnade ning maapiirkondade keskkonnamõjus.

Levinud on arvamus, et linnastumine aitab kliimaeesmärke saavutada, kuna tiheasustus ja ühistransport peaksid looma soodsamad tingimused väikeseks süsinikujalajäljeks. Uuring näitab siiski, et see seos pole universaalne ning sõltub otseselt riigist ja elanike majanduslikust heaolust.

Erinevused elustiilides

Geograafiline analüüs kinnitas, et Lääne- ja Põhja-Euroopas on linnas elamine keskkonna suhtes tõepoolest säästlikum kui maapiirkondades. Ida- ja Lõuna-Euroopas on olukord aga vastupidine: sealsetes linnades elavate inimeste tarbimistavadest tingitud süsinikujalajälg on tihti suurem kui maal elavatel kaasmaalastel.

Selle taga on peamiselt sissetulekute ja elustiili erinevused. Ida- ja Lõuna-Euroopa linnades teenivad ja kulutavad inimesed oluliselt rohkem kui maapiirkondades. Lisaks mõjutab heitkoguseid leibkondade suurus: linnades on rohkem väikeseid kodumajapidamisi, mis suurendab tarbimist ja heitmeid inimese kohta. Samal ajal kulutavad Lääne-Euroopa maaelanikud märgatavalt rohkem raha eluaseme ülalpidamisele ja transpordile.

Majanduskasv ja keskkond

Statistika näitab, et aastakümnete jooksul on lõhe linlaste ja maaelanike süsinikujalajälje vahel Euroopas vähenenud. See ei tulene siiski maapiirkondade heitkoguste kasvust, vaid sellest, et Ida- ja Lõuna-Euroopa linnades on ökoloogiline jalajälg hakanud kiiremini kahanema.

Samas on teadlastel ka murettekitavaid tähelepanekuid. Lääne-Euroopa linnade süsinikuefektiivsus on hakanud langema, mis tähendab, et tiheda asustuse varasemad keskkonnaeelised on hääbumas. Kuigi tehnoloogiad muutuvad säästlikumaks, sööb pidev tarbimise kasv, mida toidab majanduskasv, saavutatud edusammud tihtipeale ära. Teadlased soovitavad riikidel kaaluda meetmeid, nagu lennureiside kõrgem maksustamine ja fossiilkütuste toetuste lõpetamine, et ohjeldada majanduskasvuga kaasnevat negatiivset keskkonnamõju.