Eesti teadlaste avastus: punavetikad võivad aidata nahavähi ja immuunhaiguste ravis

Rahvusvahelise teadusrühma uuring näitas, et sooja mere punavetikast leiduvad polüsahhariidid suudavad sõltuvalt töötlemisviisist kas ergutada immuunsüsteemi või pärssida vähirakkude kasvu. Tulemused pakuvad potentsiaali uute ravimite arendamiseks, ehkki hetkel põhinevad avastused vaid katseklaasikatsetel.

Rahvusvaheline teadlasrühm, kuhu panustasid Tallinna Ülikooli, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) ning Eesti Maaülikooli uurijad, tuvastas sooja mere punavetikast Gracilaria corticata ühendid, mis võivad tulevikus aidata nii nahavähi kui ka immuunsüsteemi haiguste ravimisel.

Töötlemisviis määrab toime

Teadlased leidsid, et vetikast eraldatud polüsahhariidide ehk liitsuhkrute mõju rakukultuuridele sõltub otseselt nende eraldamiseks kasutatud temperatuurist. Kui vetikat töödeldi külma leeliselise puhverlahusega, täheldasid uurijad immuunsüsteemi märgatavat aktivatsiooni. Selliselt saadud ühendid muutsid kaitserakud aktiivsemaks ning suurendasid lämmastikoksiidi tootmist kuni kümnekordselt.

Teistsuguse tulemuse andis vetikamaterjali töötlemine kuuma lahusega. Need ühendid toimisid haavade paranemise toetajana, soodustades samal ajal tervete naharakkude kasvu. Lisaks ilmnes nende puhul võime rünnata melanoomi ehk nahavähi rakke, pärssides nende jagunemist ja tekitades neis ainevahetusliku ebastabiilsuse.

Laborist kaugemale jõudmine

Uuringu tulemused on avaldatud teadusajakirjas iScience. Teadlased selgitavad, et vetikatest saadud ühendid sekkuvad rakkude töökorraldusse, kuid praegune teadustöö piirdub hiire ja inimese rakkudega katseklaasitingimustes. Seetõttu on veel vara öelda, kas samasugune toime avaldub ka elusorganismis, mis on järgmine vajalik etapp potentsiaalsete ravimite väljatöötamisel.