Eesti teadlasi ohustab globaalne «artiklivabrikute» võrgustik

Ajakirjanduslik eksperiment tuvastas sotsiaalmeedias tegutsevad artiklivabrikud, mis müüvad teadusartiklite autorlust ja võltsitud uuringuid. Eesti Maaülikooli teadlane Lauri Laanisto hoiatab, et süvenev avaldamissurve soodustab teadusmaailma korrumpeerumist ja plagiaati.

Sotsiaalmeedias on tekkinud aktiivne must turg, kus nn artiklivabrikud pakuvad tasu eest võimalust osta autorlust teadusartiklites. Hiljutine eksperiment, kus sotsiaalmeedia gruppide kaudu võeti ühendust seitsme erineva vahendajaga, näitas, et teenus on kättesaadav kiiresti ja lihtsasti. Väljamõeldud arvutiteadlase John Robert Steezy nime all tegutsenud uurijad said viielt pakkujalt vastuse kõigest poole tunni jooksul pärast esmast pöördumist.

Musta turu hinnakiri varieerub sõltuvalt ajakirjast ja avaldamiskiirusest. Odavaim pakkumine oli 200 USA dollarit koha eest kalandusteemalises artiklis. Kõige kallim variant, mis maksis 800 dollarit, lubas teadusartikli ilmumist ajakirjas Journal of Intelligent Decision Making and Information Science vaid 20 päeva jooksul. See on drastilises vastuolus tavapärase teadustöö protsessiga, kus retsenseerimine ja toimetamine kestavad sageli kuid.

Artiklivabrikud kasutavad sageli tehisintellekti või varastavad materjali juba avaldatud töödest. Plagiaadikontrolli vältimiseks võetakse ette vähemtuntud või võõrkeelseid artikleid, mida seejärel masintõlke ja sõnastuse muutmise teel kohandatakse. Vahel on tulemuseks loogikavigadega joonised või suvalised viited, mis jäävad pealiskaudsel vaatlusel märkamatuks.

Plagiaat kui osa karjääririskist

Eesti Maaülikooli makroökoloogia tenuuriprofessor Lauri Laanisto on ka ise kogenud artiklivabrikute tegevust. Möödunud kevadel avastas ta, et tema osalusega uuringut üritati Hiina ülikooli viitega plagieerida. «Olin vaid paar kuud varem tutvustanud neid tulemusi Poolas ajakirja peatoimetajale, kes keris uuesti esitatud käsikirja läbi ja märkas, et kõik on kahtlaselt sarnane,» meenutas Laanisto. Petturid olid muutnud pealkirja ja värvilised joonised mustvalgeks, kuid uuringu sisu oli jäänud samaks.

Laanisto sõnul on selliste pettuste taga tihti äärmuslik avaldamissurve. Teadlaste jaoks on publikatsioonide arv muutunud valuutaks, mis mõjutab palka, ametikohta ja edasist karjääri. Teadlaste töökoormus on muutunud pingelisemaks, kuna teadusmaailmas on tekkinud surve avaldada uuringuid tihemini kui varem.

Lahenduseks karmimad karistused

Kaasaegne teadussüsteem on hädas erinevate pettusevormidega, sealhulgas libaretsenseerijatega, kes mõjutavad artiklite avaldamisprotsessi. Teadusandmebaasidest on tuvastatud mitmeid kahtlase päritoluga artikleid.

Laanisto peab pettuste vähendamiseks vajalikuks teadusmaailma suuremat tähelepanu ja vastutustundlikkust. Tema hinnangul on probleemide lahendamine keeruline, kuid teaduseetika nõuete järgimine on kriitilise tähtsusega.