Eesti teadlased tuvastasid Bulgaaria Varna järve kanalites ohtlikke veevõnkeid

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurisid Bulgaarias Varna järve ja Musta mere vahelises kanalis esinevaid ootamatuid hoovusi. Uuringus selgus, et süsteemis tekivad resonantsid, mis võivad laevaliiklust tõsiselt ohustada.

Bulgaarias asuvat Varna järve Musta merega ühendavas 2,4 kilomeetri pikkuses kanalis esinevad ootamatud ja tugevad veevõnked kujutavad endast märkimisväärset ohtu nii navigatsioonile kui ka sadama igapäevatööle. Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) biorobootika keskuse ja meresüsteemide instituudi teadlased viisid läbi põhjaliku mõõdistamise, et selgitada välja nende keerukate veeliikumiste tekkemehhanismid.

Tehnoloogiline lahendus mõõtmisteks

Maarja Kruusmaa ja Laura Piho kasutasid uuringus TalTechi biorobootika keskuses arendatud Hydromasti mõõtejaamu. Need seadmed võimaldasid registreerida vee liikumise kiirust, suunda ja veetaset üheminutiliste intervallidega, pakkudes vajalikku andmestikku nähtuse analüüsimiseks. Okeanograafia emeriitprofessor Jüri Elken lisas, et analüüsitud veevõnked esinevad eriti selgelt 37- ja 19-minutiliste perioodidega. Need on seotud kanali ja Varna järve süsteemi resonantsiga, mida võimendavad välised atmosfäärilised mõjutused.

Meteoroloogilised ohud laevaliiklusele

Uuringu käigus tuvastati kaks erakordselt võimsat sündmust. Üks neist oli põhjustatud meteoroloogilisest tsunamist, mis tekib tuulefrondi liikumisel madala rannikumere kohal resonantse kiirusega. Teisel juhul, kui maismaatuule kiirus ulatus 20 meetrini sekundis, täheldati kümne minuti jooksul nii hoovuse kiiruse kui ka veetaseme muutusi 0,8 meetri ulatuses. Teadlaste sõnul on selliste parameetritega kõikumised piisavalt intensiivsed, et muuta kanali läbimine laevadele ohtlikuks.

Uuringu tulemused, mis avaldati ajakirjas Ocean Science, rõhutavad vajadust arendada täpsemaid rannikumere seire- ja prognoosisüsteeme. Eesti teadlaste sõnul aitab kombineeritud lähenemine, kus kasutatakse kõrge ajalise lahutusvõimega mõõtmisi ja matemaatilist modelleerimist, tuvastada ohtusid, mis muidu võiksid märkamatuks jääda ning ohustada rannikualade haldamist.