Eesti teadlased osalesid miljonite DNA-d analüüsinud uuringus, mis kummutab iseloomugeenide müüdid

Mahukas rahvusvaheline teadustöö, milles osalesid ka Eesti teadlased, analüüsis enam kui miljoni inimese DNA-d. Uuring lükkab ümber müüdi iseloomu määravatest üksikgeenidest ja näitab, et isiksus on seotud keeruka bioloogiliste tegurite võrgustikuga.

Rohkem kui miljoni inimese DNA-d analüüsinud mahukas rahvusvaheline uuring heidab uut valgust isiksuseomaduste pärilikkusele. Teadustöös, milles osalesid ka Eesti teadlased, selgus, et inimese iseloomu ei määra mitte üksikud geenid, vaid sadade või tuhandete väikeste geneetilised variatsioonid.

Uuring lükkab ümber varasemad lihtsustatud arusaamad, justkui oleks olemas spetsiifilised geenid näiteks ekstravertsuse või kohusetundlikkuse jaoks. Analüüs näitab hoopis, et isiksuseomadused on lahutamatult seotud aju arengu, tervisenäitajate ja igapäevaste harjumustega. Bioloogiline mõju on olemas, kuid see toimib keeruka võrgustikuna, mitte sirgjoonelise põhjus-tagajärg suhtena.

Keeruline geneetiline pilt

Teadlaste analüüsitud andmehulk võimaldas esmakordselt vaadelda iseloomuomadusi sellise detailsusega, mis varem oli kättesaamatu. Tulemused kinnitavad, et geneetika mängib rolli nii riskikäitumises kui ka sotsiaalsuses, kuid keskkond ja elukogemused kujundavad isiksust jätkuvalt olulisel määral.

Huvitava kõrvaltulemusena märkasid teadlased, et geneetiline sarnasus ei ole inimeste partnerivalikul määrav tegur. Uuringu andmetel ei ole elukaaslased geneetiliselt sarnasemad kui juhuslikult valitud paarid, mis kummutab levinud müüdi sarnaste kaaslaste eelistamisest geneetilisel tasandil.