Eesti teadlased leidsid kännupessus relva ravimiresistentsete bakterite vastu

Tallinna Tehnikaülikooli uurijad on avastanud, et Eestis levinud raviseene kännupessu ekstraktid suudavad laboritingimustes pärssida nii puukborrelioosi tekitajat kui ka ohtlikke haiglabaktereid. Uuring näitas, et seeneekstraktid ründavad tõhusalt bakterite kaitsvaid biokilesid, mis võib sillutada teed uutele antimikroobsetele ravimeetoditele.

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) teadlased on tuvastanud, et Eesti metsades tavaline puuseen kännupess (Fomitopsis pinicola) omab tugevat antibakteriaalset toimet, mis võib aidata võitluses ravimiresistentsete nakkustega. Uuringu käigus testiti seeneekstrakte nii puukborrelioosi tekitava Borrelia burgdorferi kui ka kolme raskesti ravitava gramnegatiivse haiglabakteri vastu.

Potentsiaal haiglaravi toetamisel

Antibiootikumidele allumatute bakterite levik on tänapäeva meditsiinis kriitiline väljakutse. Gramnegatiivsed bakterid, nagu Klebsiella pneumoniae, Acinetobacter baumannii ja Enterobacter cloacae, on tuntud oma võime poolest põhjustada tõsiseid hingamisteede ja vereringe infektsioone, olles haiglaoludes sagedased patogeenid. Nende rakuehitus teeb tavapärase antibiootikumiravi sageli ebaefektiivseks. Lisaks muudab bakterite võime moodustada biofilme, tugevaid kaitsvaid kihte, need ravimitele veelgi vastupidavamaks.

Teadlased otsustasid kännupessu põhjalikumalt uurida, kuna varasemad katsed rahvameditsiinis kasutatud taimedega on andnud paljutõotavaid tulemusi uute bioaktiivsete ühendite leidmisel. Analüütilise keemia uurimisgrupi juht ja vanemteadur Maria Kulp selgitas valikut: «Valisime uurimisobjektiks kännupessu, sest see raviseen sisaldab teadaolevalt mitmesuguseid bioaktiivseid ühendeid ning selle võimalikku antibakteriaalset, antioksüdantset ja eriti Borrelia burgdorferi vastast toimet on seni ebapiisavalt uuritud.»

Laborikatsete tulemused

Uurimisgrupp kasvatas laboris seeneniidistikku, et tagada materjali ühtlane koostis, ning valmistas sellest vee- ja etanooliekstraktid. Laboratoorsed analüüsid näitasid, et need ekstraktid suutsid mitte ainult pärssida bakterite kasvu ja vähendada nende elujõulisust, vaid mõnel juhul hävitasid need patogeenid täielikult. Eriti oluliseks peetakse seeneekstraktide võimet lõhkuda bakterite kaitsvaid biofilme, mis on tänapäeva meditsiinis oluline suund uute antimikroobsete lahenduste väljatöötamisel.

Lisaks antibakteriaalsele mõjule kontrolliti ekstraktide toksilisust. Katsed kinnitasid, et need on inimrakkudele üldiselt ohutud, olles madala tsütotoksilisusega ja demonstreerides antioksüdantset toimet. Kulp rõhutas aga, et tegemist on alles uuringu algusjärgu tulemustega. «Praegu näitasime üksnes seda, et kännupessu ekstraktidel on laboritingimustes paljulubav toime ja need võivad olla looduslike antioksüdantsete ja antimikroobsete ühendite allikaks. Järgmiseks tuleb välja selgitada, millised bioaktiivsed ühendid sellist toimet põhjustavad,» lisas Kulp.