Eesti teadlased kahtlevad USA metskitsede puugitõrje mõjus

USA teadlased on pakkunud puukide arvukuse vähendamiseks välja metskitsede töötlemise puugitõrjevahendiga. Eesti bioloogide hinnangul ei katkestaks selline meetod puukide elutsüklit ning loodusesse viidavad toimeained võivad mõjutada ka teisi organisme.

USA teadlased loodavad puukide arvukust vähendada, meelitades metskitsi maisiga söödajaamadesse, kus loomade kaela ja pea piirkonda kantakse rullikute abil puugitõrjevahendit. Eestis peavad teadlased lahendust võimalikuks, kuid selle mõju ebapiisavaks.

Bioloog Urmas Tartes selgitas, et metskits on puukidele oluline lõpp-peremees, kuid mitte ainus. Täiskasvanud puuk võib suurel imetajal vereimemise lõpetada ja seejärel muneda, ent puugid kasutavad oma arenguetappidel ka teisi loomi.

«Metskitsede töötlemine on pigem asendustegevus kui sisuline lahendus,» ütles Tartes. Puuke võivad edasi kanda väikekiskjad, lemmikloomad ning põllumajandusloomad. Inimeste lähedusse jõuavad nad seetõttu ka asulatesse ja linnade servaaladele, mitte ainult metsast.

Tartu ülikooli terioloogia teadur Maris Hindrikson leidis, et metsloomade töötlemine toimeainega ei ole iseenesest ebarealistlik. «Põhimõtteliselt oleks see võimalik. Küsimus on selles, kuidas saada just metskitsed seda puugivastast toimeainet sööma või kuidas see neile peale kanda,» sõnas ta.

Hindriksoni sõnul ei ole Eestis sellist lahendust seni arutatud. Ta tõi võrdluseks marutauditõrje, mille puhul viiakse rebaste ja kährikuteni vaktsiiniga söödapalu. Puugihammustuse riski vähendamiseks soovitas ta kasutada peletusvahendeid, kanda looduses pikki riideid ning vaktsineerida end puukentsefaliidi vastu.

Tartese hinnangul aitab puukide arvukust pikemas vaates vähendada liigirikas loodus. Tema sõnul on liigivaeses koosluses puuke rohkem, sest mitmekesises ökosüsteemis leidub eri arenguetappides puuke söövaid loomi. Samuti pole uuringud seni näidanud, et puugitõrjevahendi viimine loodusesse vähendaks puukide hulka märkimisväärselt.