Eesti teadlased kaardistasid ahvena genoomajalugu

Eesti Maaülikooli ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli uurijad kasutasid genoomiuuringut ahvena levikuajaloo uurimiseks kogu Euraasias. Uurimus aitab mõista, kuidas pikaajalised evolutsioonilised protsessid on kujundanud ahvena geneetilist mitmekesisust jääajajärgsel perioodil.

Eesti Maaülikooli ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli teadlaste juhitud uurimusrühm viis läbi mahuka genoomianalüüsi, et jäljendada ahvena levikut ja evolutsiooniteed Euraasias pärast jääajastut. Uuringus kasutati genoomiline sekveneerimistehnikat, et koguda andmeid saja eri uuringu kohta ja paremini mõista, kuidas liik Euraasias levis ja kohastunus erinevate elupaikade tingimustes.

Ahvene (Perca fluviatilis) on Euroopa ja Aasias levinud kalaliik, mille geneetiline teadmine on olulise tähtsusega kalavarude haldamise ja bioloogilise mitmekesisuse mõistmiseks. Teadlaste uurimus keskendub sellele, kuidas praegused ahvena populatsioonid on jäänud geneetiliselt mõjutatuks eelmistest kliimamuutustest ja geograafilistest muutustest, mis toimusid jääaja järel.

Uuringust saadud andmed näitavad, et ahvena geneetiline mitmekesisus peegeldab kompleksset levikuajalugu, kus erinevad populatsioonid arenesid erinevates geograafilistes regioonides. Uurijad tuvastasid mitmed geneetilised tunnused, mis viitavad sellele, kuidas erinevad ahvena populatsioonid kohastumusid jääaja järgsete kliimamuutuste ja pinnavee tingimuste muutustega.

Töö tulemused pakuvad väärtuslikku teadmist kalakasvatuse ja kaitsebioloogia valdkonnale, aidates paremini mõista, kuidas võib kliimamuutus tulevikus ahvena populatsioone mõjutada. Uurimus demonstreerib ka Eesti teadusasutuste panust rahvusvahelistes genoomika uuringutes ja nende kasvavat rolli bioloogilise mitmekesisuse uurimisel.