Eesti teadlased avastasid punavetikate potentsiaali nahavähi ja immuunhaiguste ravis

Rahvusvaheline teadusrühm, kuhu kuuluvad ka Eesti teadlased, tuvastas merevetikas Gracilaria corticata leiduvaid ühendeid, mis võivad aidata immuunsüsteemi turgutada või võidelda nahavähiga. Tulemused sõltuvad oluliselt vetika töötlemise meetodist, kuid teadlased rõhutavad, et tegemist on esialgsete laboratoorsete katsetega.

Teadlased, sealhulgas esindajad Tallinna Ülikoolist, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist ning Eesti Maaülikoolist, on tuvastanud, et soojaveeline punavetikas Gracilaria corticata sisaldab ühendeid, millel võib olla meditsiiniline kasutusvõime. Rahvusvahelise koostöö raames läbi viidud uuring keskendus vetikast eraldatud polüsahhariidide mõjule hiirte ja inimeste rakukultuuridele.

Kaks erinevat toimeviisi

Uurimistöös selgus, et vetikast saadud ainete toime sõltub otseselt sellest, millist lahust kasutati nende eraldamiseks. Külma aluselise puhvri abil saadud ühendid stimuleerisid immuunsüsteemi ning aktiveerisid kaitseülesannetega rakke, suurendades lämmastikoksiidi tootmist kuni kümnekordselt. See viitab potentsiaalile immuunsüsteemi tugevdamisel.

Seevastu kuuma lahusega ekstraheeritud ühendid käitusid teistmoodi. Need soodustasid tavaliste naharakkude kasvu ja haavade paranemist, kuid samal ajal takistasid melanoomirakkude ehk nahavähirakkude jagunemist. Teadlased selgitasid, et need ained muudavad rakkude metaboolset protsessi, pakkudes tervetele rakkudele energiat ja kaitset oksüdatiivse stressi eest, samas kui vähirakkudes tekitavad need ainevahetusliku segaduse.

Paljutõotav algus, kuid pikk tee

Teadusajakirjas iScience avaldatud tulemused pakuvad uut teavet looduslike ühendite kasutamisest farmakoloogias. Siiski rõhutavad uuringus osalenud eksperdid, et tegemist on alles esialgsete katsetega, mis on tehtud laboritingimustes ehk in vitro.

Praegune uuring ei anna veel kinnitust, kas samasugune toime säilib ka elusorganismis. Enne võimalike ravimite arendamist tuleb läbi viia täiendavaid uuringuid, et mõista ühendite täpset toimimist loomadel ja hiljem inimestel. Teadusrühma kuuluvad lisaks Eesti ekspertidele ka uurijad Sri Lankalt.