Eesti teadlased alustasid Parkinsoni tõve varajase avastamise uuringut

Eesti teadlased on käivitanud ulatusliku uuringu, mille eesmärk on tuvastada Parkinsoni tõbi 15-20 aastat enne esimeste kliiniliste sümptomite ilmnemist. Projekti raames analüüsitakse geneetilisi andmeid ja elustiilinäitajaid, et võimaldada haiguse varajast sekkumist.

Eestis on algatatud teadusprojekt, mis keskendub Parkinsoni tõve varajasele tuvastamisele, eesmärgiga diagnoosida haigus juba ligi kaks aastakümmet enne märgatavate sümptomite teket. Neuroloog ja professor Toomas Toomsoo selgitas, et haiguse areng algab organismis vaikselt pikka aega enne treemori või liigutuste kohmakust.

Geneetika ja varased hoiatusmärgid

Teadlased kasutavad uurimistöös polügeenset riskiskoori (PRS), mis hindab inimese kaasasündinud eelsoodumust. See arvuline näitaja kombineeritakse põhjalike kliiniliste uuringutega, sealhulgas vereanalüüside ja magnetresonantstomograafiaga. Uuringusse on kaasatud nii värskelt diagnoositud patsiendid kui ka Eesti geenivaramu vabatahtlikud, et luua terviklikum pilt haiguse riskiteguritest.

Toomsoo rõhutas, et kõrge geneetiline risk ei tähenda automaatselt haigestumist, kuid teadlased pööravad erilist tähelepanu keskmise riskigrupiga inimestele, kuna nende seas on haigusjuhtude arv populatsioonis sagedasem. Lisaks geneetikale uuritakse RBD-nimelist unehäiret, mis on seotud REM-une faasiga ja võib viidata haiguse tekkele kuni 80-kordselt suurenenud tõenäosusega. Teised varajased indikaatorid hõlmavad lõhnatundlikkuse muutumist ja kroonilisi seedehäireid.

Tehnoloogia roll haiguse ennetuses

Tänapäevaste nutiseadmete andmed, nagu unekvaliteet ja pulsisageduse vahelduvus, pakuvad teadlastele uut teavet neurodegeneratiivsete protsesside kohta. Toomsoo sõnul on praeguse meditsiini suurim väljakutse haiguse kaugelearenenud staadium diagnoosimise hetkel. «Sümptomite ilmnemise hetkeks on umbes 70% dopamiini tootvatest närvirakkudest juba hävinud,» märkis professor.

Varajane sekkumine võimaldaks neuroneid paremini säilitada ja haiguse arengut pidurdada. Uuringu esimesed tulemused peaksid selguma 2030. aastal. Teadlaste pikaajaline eesmärk on välja töötada süsteem, mis võimaldaks juba sünnijärgselt hinnata individuaalset haigestumisriski, muutes sellega kogu haiguse ennetamise ja ravi strateegiat.