Eesti teadlane: tervislikuma toitumise soodustamine vähendaks ühiskonna tervisekoormat

Rahvatervise teadlane Taavi Tillmann toob välja, et rasvumine, haridustaseme lüngad ja majanduslik ebavõrdsus on Eesti peamised terviseriskid. Ta soovitab poliitikutel rakendada sihikindlamaid meetmeid, sealhulgas tervisliku toidu käibemaksuvabastust.

Terviseuuringud näitavad, et 21. sajandil on Eesti elanikkonna peamiste terviseriskide hulgas rasvumine, piiratud haridus ja majanduslik ebavõrdsus. Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Taavi Tillmann märgib, et ainuüksi rasvumisest tingitud kahju ulatub Eestis aastas 120 miljoni euroni. Teadlase sõnul on see seisund seotud paljude krooniliste haigustega, mistõttu on sellega kaasnev koormus tervishoiusüsteemile erakordselt suur.

Maksumuudatused tervisepoliitikas

Tillmanni hinnangul peaksid poliitikud looma keskkonna, mis takistab rasvumist, kasutades selleks sarnaseid meetmeid nagu alkoholi ja tubaka puhul. Ühe võimalusena näeb ta suhkrumaksu kehtestamist, kirjeldades seda kui sihikindlat ja väikest sammu terviseprobleemide vähendamiseks. Samuti käis ta välja idee soodustada tervislike toiduainete tarbimist, muutes nende käibemaksu nullprotsendiliseks ning tõstes samas tervist ohustavate kaupade maksumäära.

Lisaks maksuvahenditele analüüsib Regionaal- ja põllumajandusministeerium võimalust võtta kasutusele toidupakenditel kuvatav Nutri-Score'i märgistus. Tillmanni sõnul aitaks selline süsteem tarbijal poes kiiremini tervislikke valikuid teha. Samuti on arutluse all ideed, mis piiraksid tubakatoodete kättesaadavust noorematele põlvkondadele, sarnaselt Ühendkuningriigi praktikale.

Haridus ja sissetulekute mõju

Briti meditsiiniväljaandes The Lancet avaldatud riskiuuring ennustab, et kuni 2100. aastani on just rasvumine, ebapiisav haridus ja sissetulekute ebavõrdsus peamised inimeste eluaastaid vähendavad tegurid. Tillmann avaldas meditsiiniajakirjas BMJ ka uuringu, millest selgus, et pikem haridustee on seotud 30 protsenti väiksema infarkti- või insuldiriskiga. See seos näib kehtivat isegi siis, kui võrrelda sarnase geenipärandiga inimesi.

Eesti ühiskonnas valitsev ebavõrdsus sissetulekutes mõjutab otseselt kogu rahvastiku tervist. Tillmanni sõnul ei ole see probleem ainult madalama sissetulekuga perede jaoks, vaid ebavõrdsusest tingitud pinge ja stress halvendavad ka jõukamate inimeste elukvaliteeti. Teadlase hinnangul oleks majandusliku ebavõrdsuse vähendamine teaduspõhine viis parandada Eesti keskmise elaniku tervislikku seisundit.