Eesti tarbijate kindlustunne juulis tõusis, ehitussektori väljavaated halvenesid

Juuli konjunktuuribaromeetrid näitavad Eesti majanduses erisuunalisi arenguid: tarbijate optimism on kasvanud, kuid ehitus- ja kaubandusettevõtete hinnangud järgmistele kuudele on muutunud ettevaatlikumaks.

Eesti majanduses ilmnesid juulis vastuolulised suundumused: kui elanike kindlustunne näitas paranemise märke, siis ehitussektoris süvenes pessimistlik meeleolu. Statistikaameti andmetel oli tarbijate kindlustunde indikaator juulis -26,1, mis on kuises võrdluses paranenud.

Ehitus- ja kaubandussektori väljavaated

Eesti ettevõtete kindlustunne on sektoriti erinev. Kõige kõrgem oli indikaator kaubanduses, ulatudes 10,5 punktini. Siiski on ettevõtjad muutunud ettevaatlikumaks müügiprognooside osas järgmise kolme kuu vaates. Tööstus- ja teenindussektoris olid näitajad vastavalt 0,3 ja 6,5.

Kõige keerulisem seis valitseb ehitussektoris, kus indikaator oli -14,6. Ehitusettevõtjad nimetavad peamise pidurdava tegurina ebapiisavat nõudlust. Võrreldes juuniga on kasvanud nende ettevõtete osakaal, kes plaanivad järgneva kolme kuu jooksul töötajate arvu vähendada.

Tarbijate hinnangud majandusele

Tarbijate kindlustunde paranemine juulis peegeldus nii hinnangutes riigi majanduslikule olukorrale kui ka oma leibkonna toimetulekule. Kõige märgatavam tõus toimus püsikaupade ostuvõimekuse hinnangutes.

Majanduslikku kindlustunnet mõõtvate konjunktuuribaromeetrite uuringute läbiviimine on alates maikuust Statistikaameti vastutusala. Varem tegeles nende andmete kogumise ja analüüsiga Eesti Konjunktuuriinstituut.