Eesti tarbijahinnaindeks tõusis juulis aastaga 2,2 protsenti

Tarbijahinnaindeks kasvas juulis 0,5 protsenti võrreldes juuniga ning 2,2 protsenti aastatagusega. Hinnatõusu on pidurdanud toidukaupade odavnemine, samas on eluasemega seotud kulud märgatavalt kerkinud.

Eestis tõusis tarbijahinnaindeks juulis 0,5 protsenti võrreldes eelmise kuuga ning 2,2 protsenti võrreldes 2025. aasta juuliga. Statistikaameti andmetel on tegemist ühe madalaima aastase hinnatõusuga alates 2021. aasta kevadest.

Hinnatõusu peamised mõjutajad

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht selgitas, et ehkki eluaseme, transpordi ning alkoholi ja tubakatoodete hinnad on aastaga tõusnud, on indeksi üldist kasvu hoidnud tagasi toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnalangus. Sektoritest on suurima tõusu teinud eluase, mis kallines aastaga 8,3 protsenti. Selle taga on märkimisväärsed muutused prügiveo ja veevarustuse hindades, mida mõjutasid nii hiljutised jäätmereformi hinnakirjamuudatused kui ka Tallinnas aset leidnud veeteenuse kallinemine.

Kuigi elekter odavnes juulis kuuga 4,1 protsenti, on see aastatagusega võrreldes siiski 13,9 protsenti kallim, ulatudes jätkuvalt hüdroenergia nappusest tingitud kõrgema tasemeni. Torugaasi hind on samal perioodil kerkinud 26,2 protsenti. Kütuseturgudel on näha samuti kasvutrendi: bensiini hind on aastaga tõusnud 6,2 protsenti ja diislikütus 12,8 protsenti.

Toidukaupade hinnalangus

Toidukaupade ja mittealkohoolsete jookide hinnad langesid aastaga 1,6 protsenti. Odavnemist vedasid peamiselt puuviljad ja pähklid, mille hinnad kukkusid 10,8 protsenti, ning piimatooted ja munad, mis odavnesid 3,1 protsenti. Samas on kala ja kalatooted aastases võrdluses 6,1 protsenti kallimad. Alkohoolsete jookide ja tubakatoodete hindadest peegeldub ka jaanuaris jõustunud aktsiisitõus, olles aastaga kallinenud kokku 6,4 protsenti.