Eesti tarbijahindade kasv kiirenes septembris kolme protsendini

Eesti tarbijahinnad tõusid septembris aastavõrdluses kolm protsenti, mis märgib märgatavat kiirenemist augustiga võrreldes. Majanduseksperdid hoiatavad, et eesootav talv toob energiahindade surve tõttu inflatsioonile täiendavat hoogu juurde.

Eesti tarbijahindade aastakasv kiirenes septembris kolme protsendini, kerkides märgatavalt augusti 1,3-protsendiliselt tasemelt. Statistikaameti andmetele tuginedes tarbijahinnaindeks hooajaliste teguritega korrigeerituna augustiga võrreldes 0,9 protsenti.

Luminor panga peaökonomist Lenno Uusküla kirjeldas praegust hinnadünaamikat kui liikumist ebatasasel teel. Tema hinnangul oli augustikuine väga madal hinnakasv vaid ajutine põhi. Inflatsiooni kiirenemisele aitasid septembris kaasa nii igakuine hinnatõus kui ka mullu septembris aset leidnud 0,7-protsendiline hinnalangus, mis tekitas madalama võrdlusbaasi.

Energiakriisi pikaajaline mõju

Kuigi naftahinnad maailmaturul on hiljuti näidanud langustrendi, võivad energiakandjate hinnad siiski kõikuda. Uusküla märkis, et septembris toidukaupade hindades täheldatud langus oli tingitud peamiselt hooajalisusest, kuna sügisperiood tõi turule uue saagi. Samas rõhutas ta, et osa hindade tõusust võib olla tingitud ühekordsetest teguritest, mille mõju võib juba järgmisel kuul väheneda.

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets on aga tuleviku suhtes pessimistlikum. Tema hinnangul ei ole sel sügisel põhjust loota hinnatõusu aeglustumisele. "Peamine põhjus on jätkuv nafta- ja gaasikriis, mida toidavad konfliktid Ukrainas ja Lähis-Idas," selgitas Eamets.

Eametsa sõnul avaldab üldisele hinnatasemele suurimat survet just energiahindade kallinemine. Talve lähenedes kasvab nõudlus kütte ja elektri järele, mis tõenäoliselt survestab hindu veelgi. Samuti märkis ökonomist, et diislikütuse kallinemine jõuab transpordikulude kaudu paratamatult lõpptarbijani. "Seega ootab meid sügisel inflatsiooni kiirenemine," nentis Eamets.