Eesti tarbijad eelistavad üha sagedamini kodumaist toitu

Uuringu kohaselt on enam kui veerand Eesti elanikest hakanud toidukaupade päritolu senisest enam jälgima. Kuigi hind on ostuotsuste tegemisel endiselt määrav, on suur osa tarbijatest valmis kodumaise kauba eest rohkem maksma.

Eesti tarbijate ostukäitumises on kanda kinnitamas kodumaise toidu eelistamine, kusjuures enam kui veerand elanikest on viimase aasta jooksul hakanud toidu päritolule senisest tunduvalt suuremat tähelepanu pöörama. Kuigi hind jääb valiku tegemisel peamiseks argumendiks, on 60% tarbijatest valmis kohaliku toodangu eest vajadusel rohkem maksma.

Kõige kõrgemalt hinnatakse kodumaist päritolu värske kanaliha, munade ja piimatoodete puhul. Uuringu andmetel peab ligi pool elanikest toidukaupa valides päritolu oluliseks teguriks. Tarbijate motiivid on peamiselt praktilised ja väärtuspõhised: eelistatakse värskust, soovitakse toetada kohalikke ettevõtjaid ning nähakse kodumaises tootmises olulist rolli toidujulgeoleku tagamisel kriisiolukordades.

Kodumaise kauba osakaal jaemüügis

Jaemüügiketid kinnitavad tarbijate teadlikku eelistust oma müüginumbritega. Selveri andmetel moodustasid Eesti päritoluga tooted 2024. aasta esimesel poolaastal 65% nende toidukaupade käibest. Sortimendis on esindatud enam kui 15 000 kodumaist toodet, sealhulgas üle 1000 väiketootja kaubavalik.

Kristi Simonsen, Selveri juht, märgib, et andmed kinnitavad kohaliku toidu kindlat positsiooni igapäevases ostukorvis. Siiski on tarbijate arusaam "kodumaisest tootest" erinev: 75% ostjatest peab selleks toodet, mille põhitooraine on Eestis kasvatatud, samas kui kahe viiendiku jaoks piisab sellest, kui toode on valmistatud Eesti ettevõttes.

Janne Laik-Lõhmus, Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor, selgitab, et tarbijate tähelepanu toidu päritolule on tihedalt seotud toidujulgeoleku küsimustega. «Kui me räägime laiemalt toidujulgeolekust, siis on esikohal see, et me suudame endale ise toitu toota ja me ei pea mõnest teisest riigist sõltuma,» sõnas Laik-Lõhmus.

Vaid 42% küsitletutest tunneb end kindlalt pakendilt põhitooraine päritolu tuvastamisel. Norstati läbi viidud uuringus, mis hõlmas 1002 Eesti elanikku vanuses 16-74 aastat, koguti andmed 31. juulist kuni 5. augustini.